Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro ({{commentsTotal}})

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

"Kahju on praeguseks vähemalt 150 miljonit eurot," ütles Lõuna-Hollandi farmerite föderatsiooni kõneisik Mark de Jong.

"See sõltub sellest, kui kiiresti me saame sellest kriisist üle, kuid võib veel tõusta," ütles De Jong, kelle organisatsioon esindab ligikaudu 15 000 põllumeest, kellest paljud on linnukasvatajad.

"Kaubanduskettide kahjud on kümnetes miljonites eurodes," lisas jaemüüjate liidu CBL direktor Rene Roorda. "Me pidime munad eemaldama müügist 4000 kaupluses. Miljonid munad tuli hävitada," ütles Roorda.

Möödunud nädalal pidasid Hollandi uurijad juurdluse raames kinni kaks kahtlusalust, keda kahtlustatakse kanalate fiproniiliga varustamises ja selle kasutamises.

Lubatust suurema fiproniilisisaldusega mune on leitud 15 EL-i riigist ning Šveitsist ja Hongkongist.

Putukamürgi leidmine avalikustati 1. augustil ning sestpeale on poelettidelt eemaldatud miljoneid mune ja munapõhiseid tooteid.

Saksamaa, Holland ja Belgia, kust mürgimune esimesena leiti, süüdistavad mürgi leviku põhjustamises üksteist.

Fiproniili kasutatakse peamiselt loomade täitõrjeks, kuid Euroopa Liit ei luba seda kasutada toidutööstuses. Fiproniili tarvitamine suures koguses võib kahjustada inimeste neere, maksa ja kilpnääret.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: