Jänku-Jussi looja võitlus räigete paroodiatega on olnud viljatu
Kümmekond aastat Jänku-Jussi multikaid loonud Janika Leoste on kursis pornograafilise ja räige sisuga paroodiatega, mida nende teostest tehakse, kuid tõdeb, et katsed paroodiate vastu võidelda, kontakteerudes nii veebipolitsei kui YouTube'iga, pole andnud tulemust. Lapsed loovad häiriva sisuga paroodiaid rahateenimise eesmärgil ning videoesitluskeskkond YouTube keeldub neid maha võtmast.
Janika Leoste lõpetas Jänku-Jussi multikate tootmise juba paar aastat tagasi, ent enam kui tuhandest multikast koosnev pärand on nii lastekas.ee lehel kui YouTube'is üleval, et ka uued põlvkonnad saaksid nende najal üles kasvada. Igas kuus vaadatakse ainuüksi nende kanalis multikaid ligi miljon korda. Jänku-Juss on jätkuvalt kuulus ja populaarne.
Seetõttu tõmbab see ligi ka jäljendajaid, kes Jänku-Jussi loojatele juba kolm-neli aastat peavalu on valmistanud. Nimelt on Jänku-Jussi paroodiaid nilbed, ropud, pornograafilised ja räiged. Mõned pealkirjanäited: "Jänku Juss läheb litsimajja", "Jänku Juss sooritab enesetappu", "Jänku Juss peseb s***a", "Juss jutustab Pöial-Litsist" jne, analoogseid paroodiaid on kümneid.
Pealkirjast saab kahtlemata aru, et need ei ole eelkooliealistele mõeldud multikad, ent Jussi looja Janika Leoste rõhutab: Jänku-Juss on mõeldud lastele, kes ei oska veel lugeda. Seega kui YouTube genereerib ühe ontliku originaal-Jussi otsa sama märksõna tõttu paroodia, ei taipagi väike laps, et see multikas pole ehtne Juss, vaid pahatahtlik ja tema jaoks sobimatu või šokeeriva sisuga paroodia. Seejuures kõnelevad multikategelased paroodias sama häälega kui originaalis, sest need on kokku lõigatud pärismultikatest võetud häältest.
Paroodiameistrite vanemad õigustavad
Leoste tõdeb, et paroodiate käes ei kannata üksnes Jänku Juss, vaid neid on tehtud kõigist vähegi populaarsetest eestikeelsetest YouTube'is kättesaadavatest materjalidest, alates Lottest ja "Kättemaksukontorist", lõpetades "Teletupsude" ja "Kevadega".
Leoste on püüdnud paroodiatega võidelda nii YouTube'i kui ka Eesti veebikonstaablite poole pöördudes, ent tulemusteta.
"Oleme aastaid nende vastu YouTube'is aktiivselt võidelnud. Alul nad isegi kaalusid meie apellatsioone, et need on pornograafilise sisuga, aga siis mingil hetkel YouTube apelleeris sellele, et tegemist on paroodiatega, mistõttu on vaja kohtuotsuse tasandit, milleks meil ei ole ressurssi, et minna kõikide Eesti juutuuberite vastu kohtusse," tõdeb Leoste.
Veelgi enam - YouTube'ilt saadi teada, et pseudonüümide taha on peitunud 13-15-aastased lapsed. Nende vastu ju kohtusse ei lähe, on Leoste nõutu.
Seejärel proovis Leoste lastega otse suhelda - parodeerijaid oli kümmekond -, et nende motiividest aru saada ja saavutada ehk parodistidega kokkulepe libamultikate mahavõtmiseks. See päädis aga puändiga.
"Kui need lapsed olid väljendanud igal moel arusaamatust, miks me neid paroodiaid keelame ja nõuame nende mahavõtmist, siis mingil hetkel isegi nende laste vanemad pöördusid meie poole, et miks me nende lapsi kiusame," on Leoste hämmingus.
Tehtud rahateenimiseks
Leoste sõnul on probleemi lahendamiseks esmalt oluline mõista, miks teismelised neid rikutud sisuga videoid toodavad, ning see põhjus on tema sõnul puhtpragmaatiline.
"Asi pole selles, et lapsed vihkaksid neid originaale, mille kohta nad paroodiaid teevad. Põhjus on väga pragmaatiline: nende lapsed soovivad olla lihtsalt internetiettevõtjad, juutuuberid, ja panevad oma videotele reklaamid, et nende pealt raha teenida," selgitab Leoste. "Meil on Eestis niivõrd edumeelne startup-kultuur, mis on suunatud täiskasvanutele ja kus kõik teed on lahti. Kas tegelikult täna lastel peale YouTube'i ongi muid võimalusi raha teenida?"
Olukorras, kus lehemüümine on põlu all olev tegevus, kolivadki lapsed oma rahateenimise samuti internetti, eeskujuks välismaised juutuuberid. Paraku ei adu eesti lapsed, et eestikeelse sisuga videote peale reklaamimüügilt miljonäriks ei saa.
"Nad saavad selle pealt kõige rohkem viis kuni kümme eurot kuus, ent ei saa aru, et nad teevad sellega ka palju halba," ütleb Leoste.
Kuivõrd pea kõigil lastel on Eestis juba oma YouTube'i kanal, soovitab Leoste vanematel oma lastelt uurida, mis laadi sisuga nemad oma videoedastuskanalil raha teenivad.
Politsei ei näe võimalust aidata
Kuivõrd Leoste on saanud palju kaebuseid paroodiate kohta nii lasteaia- kui kooliõpetajatelt ja lapsevanematelt, palvega midagi ette võtta, pöördus ta tänavu kevadel Eesti veebikonstaablite poole, kes internetikäitumist puudutavaid kaebusi vastu võtavad. Paraku ei saanud ta pärast pikka kirjavahetust abi ka sealt, sest politsei vaatles küsimust pigem autoriõiguste kui netiturvalisuse seisukohast.
Leoste edastas ERR-ile oma kevadise kirjavahetuse politseiga, millest nähtub, et veebikonstaabel Maarja Punak ei pea küsimust politsei teemaks.
"Ma ei ütle, et me ei tegele. Lihtsalt pole politsei see, kes peaks sekkuma. Enesetapp, enesetapule kallutamine ei ole Eesti seadustes süütegu. Seetõttu selle Sinivaala teemaga (laste enesetapule kallutamise "mäng", mis kevadel venekeelsetes koolides ringles - toim.) me samamoodi arutasime põhjalikult, kas me üldse saame võtta sõna, kui tegemist on kokkuvõttes lastekaitse ja psühholoogide valdkonda puudutava asjaga. Loomulikult me püüame sobimatut materjali eemaldada, kui meile seda saadetakse, kuid me ei jõua ise seiret teha, et mida lisatakse. Autoriõiguste alustel on neid asju lihtsam eemaldada kui alusel, et see on sobimatu alaealistele, mis päädib sellega, et YouTube paneb videole vanusepiirangu," vastas Punak märtsis perekond Leoste pöördumisele.
Janika Leoste kirjutas seepeale juba veebikonstaabel Andero Sepale, et politsei pole ilmselt probleemi olemusest täpselt aru saanud, kuivõrd selliste filmide levitamise eesmärk võib olla väikelaste vaimse tervise kahjustamine ja võimalik, et ka enesetapule kallutamine.
"Kahjuks näib veebikonstaabel Maarja Punak olevat seda meelt, et laste enesetapp ja enesetapule kallutamine on Eestis tegevusvaldkond, millesse ei peaks politsei sekkuma? Minu jaoks oli kurb ja isegi ehmatav kuulda, et meie lapsed on nii kiiresti arenevas ja olulises IT valdkonnas täielikult jäetud seaduse ja riigi õiguskaitseorganite kaitseta," väljendas Leoste kirjas oma nördimust.
Sepp vastas Leostele, et paraku nii ongi: õigusloome ei suuda IT arenguga sammu pidada.
"Õiguskaitseorganid saavad oma ülesandeid täita üksnes seadusega ette antud raamides. Kahjuks tänane õigusruum ei võimalda pärida antud kanali autori andmeid YouTube'i haldajalt, et kanal sulgeda ilma kriminaalmenetluseta. Pean möönma, et autorit tuvastamata ilmselt tema tegevusele piiri panna ei õnnestu, mille tõttu ei pruugi videote eemaldamine viia soovitud lõppresultaadini. Siiski on hetkel kiireim ja parim kaitse ka lastele just autoriõiguste rikkumise pinnalt avalduse esitamine ning samalt ajendil ka YouTube'i poole pöördumine," lükkas Sepp palli taas YouTube'i õuele.
Veebikonstaabel selgitas, et neil on olemas varasem praktika, mille käigus YouTube nõudis politseilt oma seotuse selgitamist pöördumise aluseks oleva videoga.
"Oleme seda teed juba korduvalt läbi katsetanud ja kahjuks ei ole YouTube (Google) eriti valmis koostööd tegema mitte kellegi muuga kui ainult selle isikuga, kelle õigusi on rikutud. Tegemist ei ole mitte ainult Eesti probleemiga, sama probleemiga on silmitsi enamik korrakaitsejõududest nii koostöö kui andmete saamise osas," tõdeb Sepp oma kirjas.
Kasutajate aktiivsus võib aidata
Leoste tõdeb, et lõpuks jääb üle loota ainult YouTube'i kasutajate ehk sobimatu sisuga videote otsa sattunud lapsevanemate endi aktiivsusele. Selleks peaks igaüks iga kord sobimatule videole sattudes saatma selle video kohta YouTube'ile märke, võttes "Subscribe" nupu alt kolme punkti menüüst lahti võimaluse "Report" ja märkida videosisu selgituseks "Violent/repulsive" ning selgitada lühidalt, millega on multikas või videos tegu (nt litsimaja või enesetapp).
"Mida laiem on eestikeelne kasutajaskond, kes võtab maha nii Jussi, aga ka Lotte, "Kevade" jne halbu paroodiaid, seda kiiremini kaob teismeliste huvi roppustega kuulsust võita. Kui lapsevanemad pöörduvad massiliselt YouTube'i, siis ehk võetakse arvesse," ütleb Leoste.
Jänku Jussi autor paneb siiski lapsevanematele südamele, et YouTube ei ole lapsehoidja ning väikelapsi ei tohiks internetisisuga omapäi jätta. Ohutuks videovaatamiseks soovitab ta lapsevanematel lapsele ise esitusloend kokku panna, siis ei saa sinna ka sobimatut sisu sattuda. Kõige õigem oleks aga viibida lapse kõrval ning nähtavat sisu lapsega arutada. Sellisel juhul saab vanem ka kiirelt sekkuda, kui YouTube automaatselt originaali asemel paroodia ette lükkab, kuivõrd märksõnad on mõlemal samad.
"Kui mitte keegi neid paroodiaid ei vaataks, siis neid ju ka ei toodetaks," märgib ta võimalust, mis aitaks uute häiriva sisuga videote tootmisele ehk piiri panna.
Toimetaja: Merilin Pärli