SKAIS2 projekti läbikukkumise kronoloogia ({{commentsTotal}})

Sotsiaalministeeriumi esindajad 11. augustil SKAIS2 nurjumisest teada andmas.
Sotsiaalministeeriumi esindajad 11. augustil SKAIS2 nurjumisest teada andmas. Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS

Möödunud nädalal tegi sotsiaalministeerium teatavaks, et lõpetab lepingu sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 senise arendaja Tietoga. Ajajoonel on välja toodud riigile miljoneid eurosid kahju toonud projekti arengud aastate ja kuude lõikes ning ministrid, kes erinevate otsuste ajal ametis olid.

Sotsiaalministeerium põhjendas lepingu lõpetamist Tietoga mitme asjaoluga: rahul ei oldud projekti senise tempoga ning lisaks toodi välja, et sotsiaalsüsteemis pidevalt toimuvad arengud eeldavad ka infosüsteemi arendamisel teistmoodi lähenemist.

Kui aga uurida, kes projekti läbikukkumise eest vastutab, on pilt kirju ja eri aegadel SKAIS2-ga tegelenute arusaamad vastakad.

Endine majandusministeeriumi IT-asekantsler Taavi Kotka näeb süüd endisel sotsiaalkaitseministril, hiljuti IRList lahkunud Margus Tsahknal, ning tervise- ja tööministriametit pidanud Rannar Vassiljevil (SDE).

"Nii nagu Siim Kallaselt küsitakse, et kus on 10 miljonit dollarit, küsiksin täna küll Tsahknalt, et kus sa selle raha panid," ütles Kotka esmaspäeval ERRile. "Juht kokkuvõttes vastutab ja ministeeriumi juhib ikkagi minister, mitte kantsler. Kantsler on käsutäitja, aga tempo ja käsu annab ning selle eest vastutab minister".

Margus Tsahkna omaltpoolt peab sügisestel valimistel Reformierakonna nimekirjas Viimsi volikokku kandideeriva Kotka väljaütlemisi valimiskampaaniaks. Süüdlaseks SKAIS2 osas peab Tsahkna enda eelkäijat sotsiaalministriametis Taavi Rõivast.

"Taavi Rõivas oli sotsiaalminister detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 - ajal, mil riigihanget ette valmistati ning läbi viidi, võitja pakkumine edukaks tunnistati ning pandi paika protsess, kuidas arendusega edasi toimetada ning sõlmiti kõik vastavad lepingud," sõnas Tsahkna.

Seega üritab Taavi Kotka tema arvates pesta puhtaks Reformierakonna mainet, sest tegelikult osales Kotka Tsahkna sõnul ise aktiivselt nii hanke- kui arendusprotsessis.

Taavi Rõivas omakorda süüdistab järelkäijaid ja ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Vassiljev ja Tsahkna otsustasid vaatamata majandusministeeriumi hoiatustele SKAIS2-ga edasi minna. Kui ministriks sai praegune tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, ei võtnud temagi Rõivase sõnul majandusministeeriumi hoiatusi kuulda.

Hanke kohta märkis Rõivas, et arendaja ei saanud hakkama ning kui nähti, et asi kisub hapuks, otsustasid asjaosalised ikka edasi minna.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm (Vabaerakond) peab vastutavaks eri aegadel ametis olnud sotsiaalministreid. Ta süüdistab ka praegust sotsiaalkaitseministrit Kaia Iva, et see hiilib kõrvale vastutusest ning andis ümaraid vastuseid veel aprillis, kui Vabaerakond talle seoses SKAIS2 krahhiohuga arupärimise esitas.

Kaia Iva omaltpoolt leidis projekti nurjumise eest vastutajast ERRile rääkides, et kogu meeskonnal on oma rollid ja vastutused.

"Seda meeskonda on vedanud meie kantsler, aga projekt ise on toiminud mitme ministeeriumi ja arendaja koostöös," ütles Iva reedel. 

  • SKAIS2 pidi valmima 2017. aasta alguseks, selle maksumus pidi olema 7,1 miljonit eurot.
  • Projekti esialgsete hankedokumentidega saab tutvuda siin.
  • Seoses tööhõivereformi vajadustega arvestamisega kallines esialgne summa 7,7 miljoni euroni.
  • Kuna arendus jäi venima, nõudis riik 2017. aasta märtsis Tietolt hüvitist 180 000 eurot.
  • Maikuuks oli projekti eeldatav maksumus kerkinud 8,6 miljoni euroni.
  • Uue hanke võitja loodab sotsiaalministeerium leida aasta lõpuks. Selle eeldatav rahaline maht on 10 miljonit eurot.

Toimetaja: Karin Koppel, graafika Merit Maarits



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: