Guami raadios anti valehäire vahetult toimuvast rünnakust
Kaks Guami raadiokanalit andsid teisipäeval ekslikult häire vahetult toimuvast rünnakust ajal, mil Põhja-Korea ähvardab tulistada Guami lähedale rakette.
Kaks raadiojaama kogemata kasutasid hädaolukordadeks mõeldud süsteemi ja väljastasid kell 12.25 "kodanikuohu" hoiatuse.
Hiljem kinnitati, et tegemist oli eksitusega ja tegelikku ohtu ei olnud.
"Elanikel ja külalistel palutakse jääda rahulikuks," teatas Guami sisejulgeolekunõunik George Charfauros. "Ohutase pole muutunud," ütles ta.
Sisejulgeolekuministeerium kinnitas, et "loata toimunud test ei olnud seotud ühegi eriolukorra, ähvarduse või hoiatusega,". Ministeerium lubas "tagada, et selline inimeksitus enam ei kordu".
Möödunud nädalal teatas Põhja-Korea sõjavägi, et saab augusti keskpaigaks valmis üksikasjaliku plaani tulistada neli keskmaa ballistilist raketti Guami ümbrusesse ja esitab selle Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile heakskiitmiseks.
Esmaspäeval seda ka tehti. Kim ütles pärast plaani ülevaatamist, et esialgu plaani ellu ei vii ja jätkab "jänkide mõtlematu ja rumala käitumise" jälgimist.
Guamis tehakse üleskutseid valitsemiskorra muutmiseks
Põhja-Korea ähvardus tulistada rakette USA territooriumi Guami lähedale viis kohalike uute üleskutseteni muuta Guami valitsemiskorda.
Guami elanikud on USA kodanikud, kuid neil pole õigust valida USA presidenti või otsustada sõjalise jõu kasutamise üle.
Paljud Guami 160 000 elanikust tahavad muuta territooriumi valitsemiskorda, kuid ei suuda kokku leppida, milline see kord peaks olema.
Osad soovivad Guami saamist USA 51. osariigiks või vähemalt suuremat sõnaõigust valitsemises. Teised soovivad iseseisvumist. Kolmandat tahavad vähendada USA sõjalist kohalolu Guamil, kus on alaliselt umbes 7000 Ühendriikide sõdurit ja kaks USA sõjabaasi.
Kohalikele tekitab pahameelt sõnasõda USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea vahel, sest Guami elanikud ei saanud presidendivalimistel hääletada. "Ma ei valinud (selle) presidendi poolt, ma hääletanud selle sõja poolt, kuid ometigi oleme nüüd selles olukorras," ütles Guami parlamendi spiiker Benjamin Cruz.
Guami kuberner Eddie Calvo näeb Põhja-Korea ning USA vaheliste pingete kasvamises võimalust tõsta esile Guami suhe USA-ga ning teha muudatusi.
Kuberner juhib komisjoni, mida Guamil tuntakse kui "dekoloniseerimise" komisjoni. Selle keskmes on idee, et Guami elanikud peaksid hääletama, kas nad tahavad näha Guami USA osariigi või iseseisva riigina. Hääletusega tahetakse välja selgitada rahva rahe, kuid ilma USA kongressi heakskiiduta Guami seisus ei muutu.
Guam on USA territoorium 1898. aastast, Teise maailmasõja ajal oli see umbes kaks aastat ka Jaapani koosseisus.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS