Sotsiaalministeerium nõuab Tietolt leppetrahvi 855 000 eurot ({{commentsTotal}})

{{1502858640000 | amCalendar}}

Sotsiaalministeerium nõuab sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 arendajalt Tietolt 855 000 eurot leppetrahvi, kuid summa tegelik suurus selgub läbirääkimiste käigus.

Kui suurt trahvi, või kas üldse on nõus arendaja maksma, sellele küsimusele ei õnnestusnud täna "Aktuaalsel kaameral" Teitolt vastust saada.

Marika Priske on istunud SKAIS2 projekti juures n-ö mõlemal pool lauda. Hanke koostamisel oli ta majandusministeeriumi kantser, alates 2014 aastast aga juba sotsiaalministeeriumi kantsler, kes pidanuks hanke elluviimist kontrollima.

"Loomulikult olen mina see isik, kes kõige rohkem vastutab SKASi eest, et ma siin üldse ei salga, poliitikud on toimetanud kogu selle infovalguses mis neil on olnud ja nendes praktilises sammudes ja nad on tõesti suisa kahekakaupa väga tihedasti vahetanud sotsiaalministeeriumis periooditi. See on olnud minu meeskond," rääkis Priske ERR-ile.

SKAIS2 otsustusprotsesside juures olnud toonane majandusministeeriumi IT asekantsler Taavi Kotka aga ütles, et tegelikult on küsimus just poliitilises vastutuses. Ilmseks projekti läbikukkumise märgiks ja võimaluseks sotsiaalministri poolt hädapidurit tõmmata oli hetk, mil teine SKAISi arendaja Icefire astus projektist 2015 aastal välja.

"Tavaliselt, kui ikkagi võtmearendaja astub välja või ütleb, et niimoodi edasi minna ei saa, on see piisav singaal, et asjad ei liigu õiges suunas. Avalikus sektoris on tihti see mure, et kui sõna otseses mõttes hunnik raha on juba ära kulutatud, siis on väga raske öelda, et jätame nüüd pooleli,, sest minister jääks halba valgusesse. Minnakse edasi lootuses, et äkki tuleb välja," märkis Kotka.

Kas 10 miljoni euro eest saab uue hankekga SKAIS2 valmis ehitada, on Kotka sõnul praegu keeruline öelda, sest puuduvad vastavad arvestused.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: