Kangro: töövõimereformiga laristati enam kui SKAIS2 projektiga ({{commentsTotal}})

Tiina Kangro.
Tiina Kangro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Tiina Kangro sõnul olid probleemid sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2-e osas otsustajatele ammu teada, kuid töövõimereformiga on kordades enam rahalist kahju tekitatud.

"Tasub meenutada, et SKAIS2 on ettevõtmine, mis sündis kõige otsesemas seoses töövõimereformiga. Ilma „kümnendi suurima sotsiaalpoliitilise reformita“ (Taavi Rõivase lipukiri eelmistelt valimistelt) - ja selleks Brüsselist tarnitud eurorahata - poleks mitte keegi asunud 2014. aastal ülepeakaela, läbimõtlemata ja raha põletades ehitama imetoodet, mis nüüd kuidagi valmis ei saa," kirjutas parteituna riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni kuuluv Kangro.

Kangro sõnul on ju ammuilma selge, et igal aastal läheb see õnnetu töövõimereform Eesti maksumaksjale maksma mitu korda rohkem, kui õnnetu Skais oma tulevase valmimiseni. Ta lisas, et seda kõike vastupidiselt Reformierakonda kuuluvate ekspeaministeri Taavi Rõivase ja endise töö- ja terviseministri Urmas Kruuse poolt 2015. aasta valimiste eel väidetud kasumlikkusele.

"Nüüd on taas valimised ukse ees ja Michal ning Eesti hiljutine kalleim riigiametnik Taavi "e-residenteeria" Kotka (kandideerib Viimsis) viskusidki geniaalse 2IN1 käiguga ambražuurile. Saab näidata, kuidas nemad püüdsid juba aastaid tagasi osutada, et SKAIS2 tellimise plaan on vigane, kuid oh häda, Tsahkna-Vassiljev, nüüd ka Iva-Ossinovski neid ei kuulanud. Nii jääb lüheldase mäluga valijale ühtlasi mulje, et nemad pole kunagi asjaga seotud olnudki; pole riigikontrollilt ja rahvalt palju kriitikat saanud töövõimereformiga üldse seotud olnudki!," seisab Kangro postituses.

Kõige suurema poliitvea kogu mängu juures tegi Kangro sõnul aga tõesti IRL ehk endine sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ise. "Ta ei oleks pidanud astuma reffide poolt hoolikalt maha asetatud liimipaberile ega võtma pärast valimisi oma erakonna õlgadele reffide käivitatud reformidega (lisaks töövõimereformile ka erihoolekande reform jne.) massiivselt solgitud sotsiaalministri kohta. Oleks ikka võinud lasta reffidel oma tallid ise puhtaks rookida, poleks vaja nüüd vastutajatega kassi ja hiirt mängida," kirjutas Kangro.

 

 

Allikas: ERR



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: