Briti valitsus tahab Brexiti järel Briti-Iiri ühise reisiala püsimist ({{commentsTotal}})

{{1502868900000 | amCalendar}}
Iiri politseinik Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa piiri lähistel.
Iiri politseinik Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa piiri lähistel. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Briti valitsus ütles kolmapäeval, et pärast Euroopa Liidust lahkulöömist 2019. aastal ei rakendata Põhja-Iiri ja Iirimaa vahel piiriposte ega elektroonilist kontrolli ning alles peab jääma Ühendkuningriiki ja Iirimaad hõlmav ühine reisiala.

"Põhja-Iiri ja Iirimaa vahel ei tohi olla mitte mingisugust füüsilist piiritaristut," ütles peaminister Theresa May.

See tähendaks, et pärast Suurbritannia EL-ist lahkumist saavad EL-i kodanikud siseneda piirikontrollita Iirimaalt Põhja-Iirimaale ja teistesse Ühendkuningriigi osadesse ning britid saavad piirikontrollita siseneda läbi Põhja-Iirimaa EL-i.

Vaba liikumine liikmesriikide vahel on üks EL-i aluspõhimõtetest, kuid see on toonud pärast EL-i laienemist rohkem kui kümne aasta eest Suurbritanniasse sadu tuhandeid inimesi peamiselt vaesematest Ida-Euroopa riikidest.

Paljud britid hääletasid eelmise aasta referendumil EL-ist lahkumise poolt jst sellepärast, et soovisid immigrantsiooni kontrolli alla võtmist.

Briti valitsus rõhutas Põhja-Iiri ja Iirimaa piiri tulevikku käsitlevas dokumendis, et valitsus suudab immigratsiooni kontrolli alla võtta, sest "immigratsioonikontroll ei ole kunagi ainult võime kontrollida ja takistada sisenemist Ühendkuningriigi füüsilisel piiril".

Immigratsioonisüsteemi lahutamatuks osaks on ka kontroll tööturu ja sotsiaaltoetuste juurdepääsu üle.

Põhja-Iirimaa on Brexiti-kõneluste raske koht, sest seal asub Ühendkuningriigi ainus maismaapiir ning ka seetõttu, et avatud piir on aidanud kaasa majanduse arengule ja rahuprotsessile.

EL-ist lahkumise ja tulevikusuhte kõneluste eest vastutav ministeerium (DExEU) tõdes, et avatud piiri eeliste säilitamiseks on vaja "pretsedendituid" lahendusi.

Piirikontrolli vajadus kaoks Suurbritannia ja EL-i tulevase tollipartnerlusega, kuid EL ei ole nõus enne brittide lahkumise tingimustes kokku leppimist selle üle läbirääkimisi pidama.

Suurbritannia ja Iiri Vabariigi vahel on vaba liikumine olnud juba 1920. aastatest saadik

Plaan tähendaks, et pärast Suurbritannia EL-ist lahkumist saavad EL-i kodanikud siseneda piirikontrollita Iirimaalt Põhja-Iirimaale ja teistesse Ühendkuningriigi osadesse ning britid saavad piirikontrollita siseneda läbi Põhja-Iirimaa EL-i.

Suurbritannia ja Iirimaa vahel on saanud ilma passita reisida 1920-ndatest aastatest ja vabal liikumisel on tugev poliitiline toetus, mida valitsus on lubanud arvesse võtta.

Briti valitsus teatas teisipäeval, et Suurbritannia kavatseb taotleda "ajutist tolliliitu" Euroopa Liiduga pärast blokist lahkumist.

Valitsus kavatseb enda sõnul leppida kokku "ajaliselt piiratud rakendamisperioodiga", et anda ettevõtetele kindlust ning lisaaega uue tollirežiimi sisseseadmiseks, ütles EL-ist lahkumise ja tulevikusuhte kõneluste eest vastutav Briti ministeerium, mida tuntakse lühendiga DExEU.

Valitsus tahab sel perioodil õigust allkirjastada vabakaubandusleppeid kolmandate riikidega, kuid lepped rakenduvad alles pärast kõnealuse üleminekuperioodi lõppemist, lisas ministeerium. Soov erineb kehtivast EL-i õigusest - Suurbritannia ei saa EL-i tolliliidu liikmena ise rahvusvahelisi kaubanduskõnelusi pidada, vaid need peavad käima läbi EL-i.

Briti Brexiti-minister David Davis ütles rahvusringhäälingu BBC raadiole, et üleminekuperioodi pikkus on "umbes kaks aastat" ning see peab lõppema enne järgmisi korralisi parlamendivalimisi, mis peaksid toimuma 2022. aastal.

Suurbritannia sõnul lõpeb riigi liikmesus EL-i tolliliidus koos EL-i liikmesusega 2019. aasta märtsis.

Pärast seda "on üks võimalik lahendus ajutine tolliliit Ühendkuningriigi ja EL-i vahel", lisati Brexiti-ministeeriumi teates.

Eksperdid hoiatavad, et uue EL-Briti vabakaubandusleppe üle on raske pidada kõnelusi enne brittide lahkumist blokist. Brüssel on seni keeldunud kaubanduskõnelusi avamast.

Enne seda tahab EL kokkulepet kolmes valdkonnas - EL-is võetud Briti finantskohustuste tasumine ehk nn lahkumisarve, EL-is elavate brittide ja Suurbritannias elavate EL-i kodanike õigused ning piir Suurbritannia kontrollitud Põhja- Iirimaa ja Iirimaa vahel.

Daviselt küsiti teisipäeval lahkumisarve kohta ning minister vastas, et Suurbritannia täidab "mis tahes tõelised rahvusvahelised kohustused", kuid lisas, et "konkreetset numbrit oktoobriks või novembriks ei tule".

Iiri peaminister Leo Varadkar ütles möödunud nädalal, et  Iirimaa valitsus soovib ehitada pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust Põhja-Iirimaaga sildu ja mitte piire.

"Brexit ähvardab tõsiselt lüüa kiilu Põhja-Iirimaa ja Iirimaa, Suurbritannia ja Iirimaa vahele," hoiatas Varadkar esimesel visiidil Põhja-Iirimaale pärast ametisseastumist juunis.

Varadkari sõnul eelistaks ta Suurbritannia jäämist osaks Euroopa Liidust, ja kuna seda ei suudeta, siis jäämist osaks Euroopa ühisturust. See säilitaks praeguse vabakaubanduse Iiri Vabariigi ja Ühendkuningriigi vahel.

Teine võimalus muuta Suurbritannia lahkumine sujuvamaks oleks Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tolliliidu loomine.

Märkides, et selline kokkulepe eksisteeris Türgiga, sõnas Varadkar: "Kindlasti võiks meil olla selline Suurbritanniaga."

Alternatiiv sellele oleks naasmine tollipunktide juurde, mis kuulutaksid ajaloolist lõhestatust ja poliitilist läbikukkumist.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: