Valget põtra otsivad turistid on hakanud Rootsi abielupaari õuele tungima ({{commentsTotal}})

Valge põder Leveströmi aias õunu nosimas.
Valge põder Leveströmi aias õunu nosimas. Autor/allikas: Catrin Leverström/The Local

Hiljuti tänu videole maailmas kuulsust kogunud Värmlandi lääni valge põder on osutunud nii populaarseks, et mujalt maailmast sõidab Rootsi ka loodushuvilisi, kes kõik piirkonnas haruldast looma otsivad. Loodusturistide hordid on aga osutunud nuhtluseks ühele abielupaarile, kelle aias valge põder armastab õunu söömas käia ning kuhu seetõttu on viimasel ajal sattunud uudistama üha rohkem võõraid.

Kohalike elanike jaoks on valge põder juba varasemast ajast tuttav, kuid rahvusvaheline huvi tekkis eelmisel nädalal, kui kohalikul elanikul Hans Nilssonil õnnestus looma metsas filmida. Video levis meedias ja sotsiaalmeedias kulutulena ning tekitas Eda vallas teatava loodusturismi laine, vahendas The Local.

Catrin Leverströmi aias on valge põder käinud juba pikemat aega, sest talle maitsevad selles aias kasvava õunapuu viljad.

"Põder on siin mõnikord mitu päeva järjest. Mitu tundi käib siin ringi ja närib õunu ja põõsaid," selgitas naine ja kurtis, et seetõttu on nüüd põdrahuvilised hakanud luba küsimata ka tema maale tükkima.

Probleemi suurendab Facebooki grupp, kuhu inimesed postitavad põdrast (ja ka ühest teisest valgest põdrast) tehtud fotosid ja tähelepanekuid, mis juhatavad inimesi otse Leveströmi õuele.

"Keegi nõudis minult, et ma nendega inglise keeles räägiks. Mina ei tea, kust nad pärit on. Loomulikult on see muret tekitav, et sellele nii palju tähelepanu pööratakse. Mu abikaasa ja mina oleme naljatlenud, et äkki peaks maja praegu ära müüma, kuna hetkel on nii palju uudiseid, et seal on see põder," rääkis Leverström.

"See ei ole eriti hea, kui põtra üldse rahule ei jäeta, et teda pidevalt jälitatakse ja häiritakse. Paraku võib ta ka agressiivseks muutuda," rõhutas naine.

Põdrad on tuntud oma õunalembuse poolest ning Rootsis on laialt levinud arvamus, et loomad jäävad suve lõpus ja sügise alguses õuntest ka purju. 2011. aastal ilmunud uudis, mis räägib väidetavalt õuntest purju jäänud põdrast, on The Locali ajaloo üks populaarsemaid lugusid.

Samas on Rootsi teadlased märkinud, et väide, et põdrad õuntest purju jäävad, on tõenäoliselt siiski müüt, sest väike kogus käärima läinud õunu ei tohiks nii suurtele loomadele märkimisväärset mõju omada.

Hans Nilssoni video: 

Toimetaja: Laur Viirand



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: