Enamik päästjaid palgatõusust osa ei saanud ({{commentsTotal}})

Päästjad riskivad tööd tehes oma eluga, ent pärast madala palgaga töötatud aastaid mujale tööle siirdudes jäävad nad ilma ka kõrgendatud pensionist.
Päästjad riskivad tööd tehes oma eluga, ent pärast madala palgaga töötatud aastaid mujale tööle siirdudes jäävad nad ilma ka kõrgendatud pensionist. Autor/allikas: päästeamet

Valitsus eraldas alarahastatud päästevaldkonna palkadeks tänavu täiendavalt 2,1 protsenti palgafondist ehk 797 661 eurot. Paljud päästjad on aga rahulolematud, sest kauaoodatud palgatõus jõudis vaid vähesteni, enamasti Tallinna komandode töötajateni.

"Iga karikas saab ükskord täis. Aasta alguses lubatud siseministri palgatõus oli päästjatele täpselt null, küll sai lisa komando tasemel pealik, erinevatel andmetel kuni 200 eurot," ütleb 720-eurost põhipalka teeniv päästja (nimi toimetusele teada - toim.), kes oodatud palgalisa ikka ei saanud.

797 661 euroga tõsteti vaid 28 protsendi päästeteenistujate põhipalku ja nende palgatõus jäi vahemikku 4 - 12,5 protsenti.

Tänavune palgatõus puudutas ennekõike neljanda taseme või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga päästjaid, Tallinna päästekomandode teenistujaid ja operatiivkorrapidajaid, demineerimisvaldkonna teenistujaid ja komandopealike.

Lisaks tõusis palk kõrgete kvalifikatsiooninõuetega teenistujatel ehk kontoriametnikel, nagu talituste ja osakondade juhatajad, eksperdid ja nõunikud, projektide koordinaatorid, ohutusjärelevalve osakonna peaspetsialistid, Põhja päästepiirkonna ohutusjärelevalve büroo juhataja ning juhtiv- ja peainspektorid ehk neil, kes eluga riskides tervistkahjustavat tööd objektidel ei tee.

Kõigi neljanda või kõrgema kvalifikatsiooniga päästjateni palgatõus aga siiski ei jõudnud.

"Nagu näha, siis lubati selle aasta palgatõusu ainult teatud arvule, ja kuigi meie komandos on neljanda ja kõrgema kategooria päästjaid, ei tõusnud neil palk mitte sentigi. Kuigi teeme tööd ühistel alustel ja ka teadmiste kontroll on sama, siis näiteks pika staažiga, aga koolis mitte käinud päästjad ei ole sentigi saanud," ütleb päästja.

Tema saab igakuiselt koos öö- ja muude tasudega kätte pisut üle 600 euro.

Päästeamet möönab, et enamik neist 28 protsendist töötajatest, kel palk tõusis, teenib elatist Tallinnas.

"Lisavahendeid suunati Tallinnasse, sest konkurents päästjate leidmisel on Tallinna piirkonnas tihe ja väljakutseid päästesündmustele palju," põhjendab päästeameti pressiesindaja Riin Oeselg, miks mõnda piirkonda palgatõus üldse ei jõudnud. "Võib tõesti öelda, et päästja palgad võivad olla erinevad, tulenevalt komando grupist ja päästja kvalifikatsioonist."

Päästeamet arvestab palku üksnes kogupalgana, st see sisaldab juba nii öö- kui pühadetasu, ületunnitasu jms. Tänavune päästjate keskmine kogupalk on päästeametis 843 eurot, kuid töötasu erineb piirkonniti.

Kas ja palju järgmisest aastast päästjate palgad tõusevad, peaks selguma paari kuu jooksul. Võimalik on ka peatne suurem palgasüsteemi muutus, ent sellest päästeamet veel avalikult rääkida ei taha.

Staažipensionist suu puhtaks

Lisaks madalatele palkadele pole paljudel päästjatel loota ka tavalisest kõrgemat välja teenitud aastate pensioni. Nimelt saab päästeametnik vastavalt päästeteenistuse seadusele kõrgemat pensioni üksnes juhul, kui ta läheb pensionile otse päästeametist. Vastavalt töö iseloomule aga ei kõlba üle 60-aastased füüsiliselt kurnavale tööle, mistõttu suundutakse enne pensionile jäämist enamasti mujale tööle, jäädes nii ilma staažipensionist, vaatamata nõutud 25-aastasele eluohtliku töö staažile.

Üks variant on jääda ka vanaduspensioni ootele, kuid selleks ei tohiks päästjal olla pensionieani jäänud rohkem kui kolm aastat, mis tähendab, et ta peaks päästetöölt lahkudes olema üle 60-aastane. Samas ei ole 60-aastane enam võimeline töös nõutavaid füüsilisi katseid ära tegema ega mööda redeleid raske varustusega turnima.

"Sajandi algul räägiti meile, et see on kõik tulevikule mõeldes, et päästja saaks mingisuguse kompensatsiooni oma väikesele palgale ja saama hakkavad seda ainult operatiivtöötajad. Kui nüüd süveneda, siis praegusel ajal võib päästja sellest julgelt suu puhtaks pühkida, sest pole ju loogiline, et 65-aastane või vanem kappab mööda redeleid ning teeb trikke," ütleb päästja. "Teine põhjus on tervis, sest looduse vastu ei saa ning meie tervisenõuded on tunduvalt rangemad kui kontoritöötajatel, lisaks veel füüsilised katsed, mida laua taga istujal pole lihtsalt vaja teha."

Seega, kel tervis varem üles ütleb, nii et enam väljasõitudele minna ei suuda ja peab uue töö otsima, jääbki kõrgemast välja teenitud aastate pensionist ilma. Küll aga saavad seda päästeametis paberitööd teinud ametnikud, kes oma eluga riskima pole pidanud. Kuid staaž on ju täis.

"Seega siis on just operatiivtööd mitte tegevatel ametnikel hea võimalus laua taga istudes ning riskides ehk kõige rohkem istmikunärvi põletikuga, kindlustada omale eripensionipõlv," tõdebki päästja.

Päästeametist kommenteeriti ERR-ile, et päästja ametilt vaikimisi samasse asutusse paberitööle siirduda ei saa.

"Eraldi pensioni säilitamiseks ametikohti loodud ei ole," kinnitab päästameti kommunikatsiooninõunik Lauri Kool.

Kui päästja väljaõpe ja haridustase võimaldab, võib ta vabade kohtade tekkimisel küll kandideerida majasiseselt, ent selliseid kohti palju leiduda ei pruugi.

Kui paljud päästjad enne pensioni mujale tööle on sunnitud siirduma ehk kui paljud väljateenitud aastate pensioni saavad ja paljud mitte, selle kohta päästeametil statistika puudub.

Toimetaja: Merilin Pärli



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: