Enamik päästjaid palgatõusust osa ei saanud ({{commentsTotal}})

Päästjad riskivad tööd tehes oma eluga, ent pärast madala palgaga töötatud aastaid mujale tööle siirdudes jäävad nad ilma ka kõrgendatud pensionist.
Päästjad riskivad tööd tehes oma eluga, ent pärast madala palgaga töötatud aastaid mujale tööle siirdudes jäävad nad ilma ka kõrgendatud pensionist. Autor/allikas: päästeamet

Valitsus eraldas alarahastatud päästevaldkonna palkadeks tänavu täiendavalt 2,1 protsenti palgafondist ehk 797 661 eurot. Paljud päästjad on aga rahulolematud, sest kauaoodatud palgatõus jõudis vaid vähesteni, enamasti Tallinna komandode töötajateni.

"Iga karikas saab ükskord täis. Aasta alguses lubatud siseministri palgatõus oli päästjatele täpselt null, küll sai lisa komando tasemel pealik, erinevatel andmetel kuni 200 eurot," ütleb 720-eurost põhipalka teeniv päästja (nimi toimetusele teada - toim.), kes oodatud palgalisa ikka ei saanud.

797 661 euroga tõsteti vaid 28 protsendi päästeteenistujate põhipalku ja nende palgatõus jäi vahemikku 4 - 12,5 protsenti.

Tänavune palgatõus puudutas ennekõike neljanda taseme või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga päästjaid, Tallinna päästekomandode teenistujaid ja operatiivkorrapidajaid, demineerimisvaldkonna teenistujaid ja komandopealike.

Lisaks tõusis palk kõrgete kvalifikatsiooninõuetega teenistujatel ehk kontoriametnikel, nagu talituste ja osakondade juhatajad, eksperdid ja nõunikud, projektide koordinaatorid, ohutusjärelevalve osakonna peaspetsialistid, Põhja päästepiirkonna ohutusjärelevalve büroo juhataja ning juhtiv- ja peainspektorid ehk neil, kes eluga riskides tervistkahjustavat tööd objektidel ei tee.

Kõigi neljanda või kõrgema kvalifikatsiooniga päästjateni palgatõus aga siiski ei jõudnud.

"Nagu näha, siis lubati selle aasta palgatõusu ainult teatud arvule, ja kuigi meie komandos on neljanda ja kõrgema kategooria päästjaid, ei tõusnud neil palk mitte sentigi. Kuigi teeme tööd ühistel alustel ja ka teadmiste kontroll on sama, siis näiteks pika staažiga, aga koolis mitte käinud päästjad ei ole sentigi saanud," ütleb päästja.

Tema saab igakuiselt koos öö- ja muude tasudega kätte pisut üle 600 euro.

Päästeamet möönab, et enamik neist 28 protsendist töötajatest, kel palk tõusis, teenib elatist Tallinnas.

"Lisavahendeid suunati Tallinnasse, sest konkurents päästjate leidmisel on Tallinna piirkonnas tihe ja väljakutseid päästesündmustele palju," põhjendab päästeameti pressiesindaja Riin Oeselg, miks mõnda piirkonda palgatõus üldse ei jõudnud. "Võib tõesti öelda, et päästja palgad võivad olla erinevad, tulenevalt komando grupist ja päästja kvalifikatsioonist."

Päästeamet arvestab palku üksnes kogupalgana, st see sisaldab juba nii öö- kui pühadetasu, ületunnitasu jms. Tänavune päästjate keskmine kogupalk on päästeametis 843 eurot, kuid töötasu erineb piirkonniti.

Kas ja palju järgmisest aastast päästjate palgad tõusevad, peaks selguma paari kuu jooksul. Võimalik on ka peatne suurem palgasüsteemi muutus, ent sellest päästeamet veel avalikult rääkida ei taha.

Staažipensionist suu puhtaks

Lisaks madalatele palkadele pole paljudel päästjatel loota ka tavalisest kõrgemat välja teenitud aastate pensioni. Nimelt saab päästeametnik vastavalt päästeteenistuse seadusele kõrgemat pensioni üksnes juhul, kui ta läheb pensionile otse päästeametist. Vastavalt töö iseloomule aga ei kõlba üle 60-aastased füüsiliselt kurnavale tööle, mistõttu suundutakse enne pensionile jäämist enamasti mujale tööle, jäädes nii ilma staažipensionist, vaatamata nõutud 25-aastasele eluohtliku töö staažile.

Üks variant on jääda ka vanaduspensioni ootele, kuid selleks ei tohiks päästjal olla pensionieani jäänud rohkem kui kolm aastat, mis tähendab, et ta peaks päästetöölt lahkudes olema üle 60-aastane. Samas ei ole 60-aastane enam võimeline töös nõutavaid füüsilisi katseid ära tegema ega mööda redeleid raske varustusega turnima.

"Sajandi algul räägiti meile, et see on kõik tulevikule mõeldes, et päästja saaks mingisuguse kompensatsiooni oma väikesele palgale ja saama hakkavad seda ainult operatiivtöötajad. Kui nüüd süveneda, siis praegusel ajal võib päästja sellest julgelt suu puhtaks pühkida, sest pole ju loogiline, et 65-aastane või vanem kappab mööda redeleid ning teeb trikke," ütleb päästja. "Teine põhjus on tervis, sest looduse vastu ei saa ning meie tervisenõuded on tunduvalt rangemad kui kontoritöötajatel, lisaks veel füüsilised katsed, mida laua taga istujal pole lihtsalt vaja teha."

Seega, kel tervis varem üles ütleb, nii et enam väljasõitudele minna ei suuda ja peab uue töö otsima, jääbki kõrgemast välja teenitud aastate pensionist ilma. Küll aga saavad seda päästeametis paberitööd teinud ametnikud, kes oma eluga riskima pole pidanud. Kuid staaž on ju täis.

"Seega siis on just operatiivtööd mitte tegevatel ametnikel hea võimalus laua taga istudes ning riskides ehk kõige rohkem istmikunärvi põletikuga, kindlustada omale eripensionipõlv," tõdebki päästja.

Päästeametist kommenteeriti ERR-ile, et päästja ametilt vaikimisi samasse asutusse paberitööle siirduda ei saa.

"Eraldi pensioni säilitamiseks ametikohti loodud ei ole," kinnitab päästameti kommunikatsiooninõunik Lauri Kool.

Kui päästja väljaõpe ja haridustase võimaldab, võib ta vabade kohtade tekkimisel küll kandideerida majasiseselt, ent selliseid kohti palju leiduda ei pruugi.

Kui paljud päästjad enne pensioni mujale tööle on sunnitud siirduma ehk kui paljud väljateenitud aastate pensioni saavad ja paljud mitte, selle kohta päästeametil statistika puudub.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: