Alo Lõhmus: piirikaubandus pole kuritegu ({{commentsTotal}})

Välismaalaste Eesti ametlikus kaubandusvõrgus sooritatavad ostud on meile ainult kasulikud ning nende vastu võitlemiseks ei tohiks riigil olla küll mingit põhjust, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Tuntud vene reisiblogija Ilja Varlamov kirjeldas juunikuus Ivangorodi ja Narva kontraste. Lisaks Narva silmapaistvalt paremale heakorrale ja tänavavalgustusele äratas tema tähelepanu ka aktiivne piirikaubandus.

Varlamovi sõnul käivad Ivangorodi elanikud peaaegu igapäevaselt Narvast süüa ostmas. Postimees tsiteeris tema kirjutist: „Kui te jalgsi lähete üle piiri, siis tuleb teile vastu ilmselt palju inimesi punaste kilekottidega. Meie omad ostavad Eestist juustu, vorsti, kodukeemiat, piima, veini ja muud alkoholi. Neil on kõik 30-40 protsenti odavam ja kvaliteetsem kui Venemaal. Iga vanamemm Ivangorodis võib teile öelda, et Narvast saab normaalset piima adekvaatse hinnaga, aga Venemaal mitte.“

Blogija lisas, et Eesti elanikud käivad Ivangorodis kütust ostmas, sest see on seal odavam. Tänu sellele olevat Narvas taksosõit odavam kui mujal Eestis.

Otsekui reaktsioonina sellele ülistuslaulule Eesti kaubanduse aadressil esitasid paarkümmend Venemaa kodanikku, peamiselt Peterburist pärit eakamad turistid, Eesti võimudele kaebekirja, milles kurdavad, et Narva piiripunkti töötajad on neid ostude pärast kiusanud, ähvardanud ning isegi sundinud kirjutama valekaebusi, nagu ostaksid nad Eestist kaupu mitte oma tarbeks, vaid kellegi poolt organiseerituna, vahendas Postimees.

Näiteks kirjeldasid kaebekirja esitajad 12. juulil toimunud intsidenti, mil Eesti piirivalve töötaja võttis neid vastu kaebajate hinnangul ebasõbraliku fraasiga „jälle tulite mööda poode ostlema“, sellele järgnes ähvardus viisad annulleerida. Peterburilaste sõnul hoiti neid piirivalvekordonis ligi tund aega ilma nähtava põhjuseta kinni ja seejuures keelati neil kasutada tualetti.

Vene turistid soovivad Eesti võimudelt selgitust, millist seadust nad piiri ületades ja Narvas oste sooritades õieti rikuvad, miks Eesti piirivalve- ja tollitöötajate nõuded iga kord muutuvad ning miks neisse suhtutakse suure eelarvamusega. Nad paluvad ka, et Eesti valitsuse esindajad võtaks arvesse nende vanust ja tervislikku seisundit ega hirmutaks eakaid inimesi karmitooniliste ülekuulamisprotseduuridega.

Eesti siseministeerium on teatanud, et kontrollib kaebuses väljatoodud asjaolusid. Vähemalt üht kaebuse esitanud Venemaa kodanikku on piiril tõesti kontrollitud, kuid mingeid rikkumisi ei tuvastatud.

Praeguse infosõja tingimustes on muidugi raske otsustada, kas peterburilaste kaebus on siiras või äkki hoopis kurikaval infooperatsioon Varlamovi kirjeldatud Narva pudrumägede diskrediteerimiseks. Ent viimasel juhul olnuks operatsiooni korraldajail ju targem pöörduda otse Vene telekanalite poole, mitte hakata advokaadibüroo vahendusel ametlikus korras Eesti võimudega kirju vahetama.

Peterburilaste kirjeldatu usutavust suurendab paraku Eesti võimude silmatorkav tõrksus igasuguse väljaspool Tallinna aset leidva piirikaubanduse suhtes. Kui Helsingist saabuvad viinaturistid on meil aastakümneid olnud teretulnud, siis eestlaste samasuguseid reise Lätti sallitakse n-ö pika hambaga.

Mullu plaanis maksuamet panna Eesti-Läti piiriületuskohtadesse koguni kaamerad, et hakata tuvastama Lätis alkoholi ostmas käijate autonumbreid. Ka lõunaeestlastele teatavat majanduslikku leevendust pakkunud võimalus käia Venemaalt kütust toomas lõpetati mõne aasta eest resoluutsete meetmetega.

Muidugi on alkohol ja kütus aktsiisikaubad ning nende omaalgatuslik Eestisse sissevedu lööb riigikassa pihta, seega on nende ebaseadusliku impordi piiramine paratamatu. Kuid välismaalaste Eesti ametlikus kaubandusvõrgus sooritatavad ostud on meile ainult kasulikud ning nende vastu võitlemiseks ei tohiks riigil olla küll mingit põhjust. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: