Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada ({{commentsTotal}})

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Priske tõdes, et kolm aastat tagasi arendaja Tietoga sõlmitud leping pole vaevarikkast protsessist hoolimata andnud soovitud tulemust. "Ma kuidagi ei lükkaks seda järeldust ümber, et see on ebaõnnestumine. Küsimus on, et kas see on fataalne ebaõnnestumine, kas me oleme vahepeal saanud targemaks, kas me oleme selle protsessi käigus suutnud teha muutusi ja meil on lootust edasi minna arendustegevustega oluliselt paremal tasemel," arutles kantsler. Praegu on SKAIS2 arenduseks kulunud 4,5 miljonit eurot ning selle eest on loodud süsteemi baaskomponendid. Priske selgitas piltlikult, et süsteemi mootor on valmis ning nüüd peaks sinna peale hakkama ehitama teenusprotsesse, mis võivad tõenäoliselt maksma minna veel ligikaudu 10 miljonit eurot.

Priske kinnitas, et ta ise on üks enim vastutavaid inimesi SKAIS2 projektis, kuigi ta ei hüpanud "ree peale" projekti alguses. Tema sõnul ei saa ebaõnnestumises süüdistada poliitikuid, eriti kuna sotsiaalministrid on viimastel aastatel niivõrd tihti vahetunud. Priske selgitas, et projekti arendamiseks tegid eeltööd ametnikud tolle hetke parima teadmise järgi. "Siin ei ole selles mõttes midagi keerutada, et ma ei saa aru, kuidas poliitikud oleksid saanud teisi otsuseid teha," ütles Priske. Kantsleri arvates on aga tarvis tulevikuks kokkulepet, mis on poliitiline ja mis ametkondlik vastutus – tema sõnul on poliitikud tihtipeale hädas vastutuse delegeerimisega ametnikele. "Võib-olla neile tundub, et neil jääb mingitest võimalustest või kontrollist puudu," arvas Priske. "Hea oleks, kui sellised otsused jääksidki ametnike vastutada. Oleks vähem hüsteeriat, kui midagi ebaõnnestub, vähem poliitilist retoorikat ja saaks rohkem rääkida asjast."

Ainar Ruussaar märkis, et ebaõnnestunud projekt näib riigi lüpsmisena, millega on võimalik veel edasiste arenduste ja hooldustega aastaid maksumaksja raha kulutada. "Ma ei ole küll nende Tieto majandusaruannetega tutvunud, aga tundub, et nende jaoks see nii-öelda lüpsmine pole olnud majanduslikult väga edukas. See projekt oli nende jaoks selgelt väga keeruline," ütles Priske.

Skeptilised juba aasta tagasi

Priske vastas ka Taavi Kotka kriitikale, öeldes, et tema endine asekantsler on olukorra asjaosalistele liiga teinud ning kinnitas, et võttis projekti käigus Kotka märkusi tõsiselt: kui alguses ootas ministeerium arendajalt valmis terviklahendust, siis projekti käigus mindi üle väiksemate tükkide tellimisele. Tänu sellele hakkaski aegamööda selguma, et Tietol oli probleeme lepingute täitmisega. Kantsleri sõnul olid nad projekti õnnestumise suhtes skeptilised juba aasta tagasi, aga töövõimereform ja elatisabi reform oli vaja ära teha, niisiis andsid nad arendajale võimaluse end tõestada ja sõlmisid kompromissi tähtaegadega jaanuaris. Ministeerium sai lahendused, mis aitasid käivitada elatisabi ja töövõimereformi, kuid mõistsid, et protsess on arendaja jaoks liiga raske, sõnas Priske.

"Kolme aasta jooksul oleme jooksnud kogu aeg ajaga võidu ja oleme loonud meeskonda, mis tagantjärele tarkusena oli liiga nõrk,” möönis kantsler. Tema sõnul valitseb ministeeriumides üleüldine puudus IT-pädevusest ning seda on raske kasvatada: "Et leida neid tõelisi tegijaid IT-turult sellelt palgatasemelt, tuua nad riigi juurde tööle, pakkuda neile huvitavat tööd - me ju näeme oma partneri Tieto pealt, kui raske on neil komplekteerida meeskonda, ega siis riigi jaoks pole see lihtsam."

Ruussaar ja Priske rääkisid ka 2020. aastal kehtima hakkavast ravimiturgu reguleerivast seadusest, mille järgi peab apteekide üheks omanikuks olema proviisor. Priske hinnangul on realistlik, et väiksem arv parema kvaliteediga apteeke võib ravimiturgu korrastada, kuid üleminekuprotsess on väga keeruline. "Kui ei oleks nii suurt vastuseisu, siis selle elluviimine ei oleks väga keeruline," ütles kantsler. "Loome näiteks mingi keskkonna, kus on võimalik üles panna ostu-müügi soove avaliku pakkumisega. Apteegis ei ole ju väga palju varandust: tegelikult põhiline varandus on heas kohas rendileping, ravimeid sa ostad vastavalt vajadusele, sisustus - riiulid, kapid - see ei maksa iseenesest tohutult palju. Ma ei tea, kust need miljonid kahju tulevad, võib-olla saamata jäänud tulu võiks see teoreetiliselt olla."

Toimetaja: Anette Parksepp



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: