Eksperdid ei usu, et Põhja-Korea raketimootoritel on seos Ukrainaga ({{commentsTotal}})

Põhja-Korea liider Kim Jong-un relvajõudude plaanidega tutvumas.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un relvajõudude plaanidega tutvumas. Autor/allikas: KCNA/Reuters/Scanpix

USA luureametnikud ja mitmed eksperdid kahtlevad väites, mille kohaselt on Põhja-Korea viimase aja raketikatsetused olnud edukad tänu Ukrainast smugeldatud raketimootoritele.

Mõttekoja International Institute for Strategic Studies (IISS) raketieksperdi Michael Ellemani koostatud uuringu kohaselt on Põhja-Korea režiimi viimase aja edusammud ballistiliste rakettide vallas osutunud võimalikuks tänu mustalt turult hangitud võimsatele raketimootoritele, mis on tõenäoliselt pärit Ukrainas asuvast ning omal ajal Nõukogude Liidu raketiprogrammi kaasatud Dnipro tehasest.

Nii Ukraina võimud kui ka Južmaši tehas on mõttekoja väited tagasi lükanud ja teatanud, et pigem on raketimootorid jõudnud Põhja-Koreasse hoopis Venemaalt.

Reutersiga rääkinud luureametnikud ja eksperdid aga on mõttekoja raporti järelduste suhtes kahtleval seisukohal. Nimelt on USA ametnikud veendunud, et Põhja-Korea on võimeline ka ise oma rakettidele mootoreid ehitama.

"Meil on luureinformatsiooni, mis annab alust arvata, et Põhja-Korea ei ole sõltuv raketimootorite välismaalt hankimisest," märkis üks allikas.

Teine allikas aga selgitas, et Pyongyangi on tuumaprogrammiga kiirelt edasi liikunud kas välismaalt palgatud spetsialistide või siis Venemaal koolitust saanud põhjakorealaste abil.

Reutersiga rääkinud ekspert Jeffrey Lewis, kes esindab Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituuti, ütles aga selgelt, et IISS-i järeldused on otseselt ekslikud, sest tema uuringurühma hinnangul on Põhja-Korea fotodel nähtud raketimootorid Ukrainas toodetavatest erinevad. Ka Lewise meeskond usub, et Põhja-Korea on mootorid ise ehitanud.

"See (väide) on täiesti vale," kommenteeris Lewis IISS-i uuringut. "Minu meelest tunduvad need samasuguste mootoritena vaid sel määral, nagu raketimootorid kõik üksteisele sarnanevad."

Toimetaja: Laur Viirand



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: