Eksperdid ei usu, et Põhja-Korea raketimootoritel on seos Ukrainaga ({{commentsTotal}})

Põhja-Korea liider Kim Jong-un relvajõudude plaanidega tutvumas.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un relvajõudude plaanidega tutvumas. Autor/allikas: KCNA/Reuters/Scanpix

USA luureametnikud ja mitmed eksperdid kahtlevad väites, mille kohaselt on Põhja-Korea viimase aja raketikatsetused olnud edukad tänu Ukrainast smugeldatud raketimootoritele.

Mõttekoja International Institute for Strategic Studies (IISS) raketieksperdi Michael Ellemani koostatud uuringu kohaselt on Põhja-Korea režiimi viimase aja edusammud ballistiliste rakettide vallas osutunud võimalikuks tänu mustalt turult hangitud võimsatele raketimootoritele, mis on tõenäoliselt pärit Ukrainas asuvast ning omal ajal Nõukogude Liidu raketiprogrammi kaasatud Dnipro tehasest.

Nii Ukraina võimud kui ka Južmaši tehas on mõttekoja väited tagasi lükanud ja teatanud, et pigem on raketimootorid jõudnud Põhja-Koreasse hoopis Venemaalt.

Reutersiga rääkinud luureametnikud ja eksperdid aga on mõttekoja raporti järelduste suhtes kahtleval seisukohal. Nimelt on USA ametnikud veendunud, et Põhja-Korea on võimeline ka ise oma rakettidele mootoreid ehitama.

"Meil on luureinformatsiooni, mis annab alust arvata, et Põhja-Korea ei ole sõltuv raketimootorite välismaalt hankimisest," märkis üks allikas.

Teine allikas aga selgitas, et Pyongyangi on tuumaprogrammiga kiirelt edasi liikunud kas välismaalt palgatud spetsialistide või siis Venemaal koolitust saanud põhjakorealaste abil.

Reutersiga rääkinud ekspert Jeffrey Lewis, kes esindab Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituuti, ütles aga selgelt, et IISS-i järeldused on otseselt ekslikud, sest tema uuringurühma hinnangul on Põhja-Korea fotodel nähtud raketimootorid Ukrainas toodetavatest erinevad. Ka Lewise meeskond usub, et Põhja-Korea on mootorid ise ehitanud.

"See (väide) on täiesti vale," kommenteeris Lewis IISS-i uuringut. "Minu meelest tunduvad need samasuguste mootoritena vaid sel määral, nagu raketimootorid kõik üksteisele sarnanevad."

Toimetaja: Laur Viirand



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: