Šveits vabastas Moskva Panga eksjuhi külmutatud varad ({{commentsTotal}})

Moskva Panga endine president Andrei Borodin RIA Novosti/Scanpix
Moskva Panga endine president Andrei Borodin RIA Novosti/Scanpix

Venemaal kelmuses ja omastamises süüdistatud Moskva Panga eksjuhile Andrei Borodinile kuuluvad sajad miljonid eurod vabastati, teatas Šveits kolmapäeval.

Šveitsi peaprokuratuur (OAG) teatas kolmapäeval, et lükkas tagasi Venemaa palve saada justiitsabi Andrei Borodini kaasuses ning vabastas Borodini varad, mis külmutati 2014. aastal.

Korraldus puudutas umbes 20 kontot Šveitsi pankades, milles on kokku umbes 300 miljonit Šveitsi franki (263 miljonit eurot), ütles Šveitsi rahvusringhääling SRF.

Venemaa esitas Borodinile (50) omastamise süüdistuse 2011. aastal, kui ta oli põgenenud Londonisse, kus talle anti varjupaika.

"OAG otsustas 2017. mais, et Venemaa taotlus kahepoolseks justiitsabiks polnud vastuvõetav ning arestitud varad tuleb vabastada," ütles OAG.

Teates rõhutati, et otsus puudutab ainult Borodini kaasust, "mitte üldist koostööd" Vene prokuröridega. Venemaa hiljuti keeldus tegemast täielikku juriidilist koostööd Šveitsiga.

OAG loobus juulis uurimisest Vene põllumajandusministri Jelena Skrõnniki tegemistesse, sest Moskva teostas justiitsabi taotluse "ebatäielikult". Skrõnnikut kahtlusatakse rahapesus.

Allikas: BNS



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: