Lõuna-Korea presidendi sõnul ei tule poolsaarel mingisugust sõda ({{commentsTotal}})

{{1502943180000 | amCalendar}}
Lõuna-Korea president Moon Jae-in.
Lõuna-Korea president Moon Jae-in. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Lõuna-Korea president Moon Jae-in kinnitas neljapäeval, et hoolimata kogunenud pingetest põhjanaabriga ei tule Korea poolsaarel mingisugust sõda.

"Kõik lõunakorealased on teinud rasket tööd, et ehitada riik uuesti üles pärast Korea sõda. Ma hoian uue sõja ära iga hinnaga. Ma tahan, et kõik lõunakorealased usuksid täie kindlusega, et mingisugust sõda ei tule," ütles riigipea.

"Kõik lõunakorealased on teinud rasket tööd, et ehitada riik uuesti üles pärast Korea sõda. Ma hoian uue sõja ära iga hinnaga. Ma tahan, et kõik lõunakorealased usuksid täie kindlusega, et mingisugust sõda ei tule," ütles riigipea pressikonverentsil, mis tähistas tema ametisolemise 100 päeva täitumist.

Pinged Korea poolsaarel on viimastel kuudel kerkinud tasemeni, millel räägitakse võimalikust sõjaohust seoses Pyongyangi relvastusprogrammi ambitsioonidega ning mille puhul on ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestanud seitsmel korral täiendavaid sanktsioone.

Eelmisel nädalal ähvardas Põhja-Korea tulistada rakette USA ülemereterritooriumi Guami pihta. Viimastel päevadel on taolisest retoorikast siiski hoidutud.

USA president Donald Trump ähvardas läinud teisipäeval, et Põhja-Korea "saab näha sellist tuld ja raevu ning sõjalist jõudu, mida maailm pole varem näinud", kui ta Ühendriikide sõjaga ähvardamisest ei loobu.

Pingeline olukord mõlemalt poolelt on tõstatanud võimaluse, et olukord võib viia katastroofiliste tagajärgedeni. Pyongyang on paigutanud suured suurtükiüksused nii, et nende laskeulatusse jääb Lõuna-Korea pealinn Soul, kus elab miljoneid inimesi.

Kuid Mooni sõnul on Soulil vetoõigus seoses igasuguse sõjalise tegevusega USA-lt, mis on Lõuna-Korea julgeolekupartner ja kaitsja.

"Mitte keegi ei saa langetada otsust sõjalise tegevuse kohta Korea poolsaarel ilma meie nõusolekuta," ütles ta. "USA ja president Trump on öelnud, et ükskõik, millist varianti nad ei kasutaks Põhja-Korea puhul, kõik otsused langetatakse pärast konsultatsioone ja nõusoleku saamist Korea Vabariigiga."

Juuni lõpus Washingtoni külastanud Moon keeldus kritiseerimast Trumpi sõjakat keelekasutust Pyongyangi suunal, mis on muutnud rahvusvahelisi vaatlejaid ärevaks.

Mooni sõnul püüab Trump avaldada Põhja-Koreale survet otsusekindlust väljendades. "Ma ei arva, et ta püüab näidata teatud soovi alustada sõjategevusega," sõnas Moon.

Guam on USA territoorium 1898. aastast, Teise maailmasõja ajal oli see umbes kaks aastat ka Jaapani koosseisus.

Allikas: AFP - BNS- ERR



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: