Transiidikeskuse juht: Venemaa suhtes pole põhjust läbimurret oodata ({{commentsTotal}})

Transiidikeskuse AS-i juhatuse esimees Vladimir Popov.
Transiidikeskuse AS-i juhatuse esimees Vladimir Popov. Autor/allikas: Postimees/SCANPIX

Transiidikeskuse AS-i vastse juhi Vladimir Popovi hinnangul pole Eestil läbimurret Venemaa transiidi osas oodata.

"Iga suur äri on Venemaal politiseeritud. Tõepoolest kehtib poliitika, et ühelegi ettevõttele ei anta Venemaa Raudtee poolt Eestisse suunduvaid või sealt lähtuvaid raudteeplaane. Raudteevedude piiramine puudutab ennekõike suuremahulist vedelkaupade vedu," ütles Popov usutluses Postimehele.

"Lähiaastatel, kui Euroopa Liidu poliitika Venemaa suhtes ei muutu, ei ennusta ma siin mingeid muutusi. Kui ka poliitikas midagi muutub, siis selleks, et kaubavood hakkaksid taas liikuma, kulub samuti aega," lausus Popov.

Popovi sõnul tuleb arvestada tuleb ka asjaoluga, et Venemaa oma sadamad on väga hästi arenenud ja Loode-Venemaa sadamate konteinerterminalide võimsus ületab kaks korda nõudluse selle teenuse järele.

"Hoolimata sellest, kas valitseb kriis või mitte, püsivad Riia ja Tallinn ikkagi Vene transiidiärimeeste kaartidel. Nii oli alati. Kasahstani kaup – suhkur – tasapisi liigub läbi Eesti, kuid mitte läbi meie terminali," sõnas Popov.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: