Ametiühingud on töötajatelt leppetrahvi nõudmisele vastu ({{commentsTotal}})

Ehitajad.
Ehitajad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeeriumis on valiminud töö- ja tervishoiuseaduse muutumise eelnõu, mille kohaselt saaks tööandja leppetrahvide kehtestamise õiguse, ametiühingud on sellele punktile vastu.

Leppetrahvi saaks tööandja eelnõu kohaselt kehtestada siis, kui töötaja ei järgi tööohutus- ja tervisekaitse nõudeid. Ametiühingud näevad selles aga riske, et tööandjad hakkavad seda kuritarvitama.

"Leppetrahvi punkt jõuab kõigisse töölepingutesse ja võib juhtuda, et seda kasutatakse vastupidisel eesmärgile, mitte selleks, et tagada reeglitest kinnipidamine," ütles ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Peep Peterson.  

Tema hinnangul tekitab see organisatsioonis pigem ebaterve õhkkonna, kus ei pingutata mitte ühise eesmärgi nimel, vaid tehakse trahve ja õhkkond ei pole see, mida seadus peaks soosima.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Seili Suder tunnistas, et riske on igas seadusesättes, kuid leppetrahvi punkt pandi eelnõusse selleks, et rõhutada töötaja vastutust tööohutuse ja tervishoiunõuete järgimisel.

"Meie vaatame, et kui tööandja on teinud kõik, et tagada ohutu töökeskkond, ent kui töötaja endiselt ei pane kiivrit pähe, ei toesta tellingut, võtab ära kaitseriivi, et oleks kergem, siis peab olema tööandjal meede, et selgeks teha, et neid nõudeid tuleb täita," ütles Suder.

Praegu on eelnõu esimesel kooskõlastusringil ja ametlikku tagasisidet ootab ministeerium nii ametiühingutelt kui ka tööandjatelt. Ametiühingud soovivad leppetrahvi punkti välja jätta.

"Meie arvame, et tööandjal on muid võimalusi seda töötajat mõjutada, leppetrahvi ei ole vaja, vaja koostööd soodustada," lausus ametiühingujuht.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: