Kodanikupalgast saaks hea niidi õmblusteta ühiskonnale ({{commentsTotal}})

Kas kodanikupalga ja õmblusteta ühiskonna annaks omavahel kokku nõeluda?
Kas kodanikupalga ja õmblusteta ühiskonna annaks omavahel kokku nõeluda? Autor/allikas: Designed by Pressfoto / Freepik

Ma ei poolda inimestele palga maksmist selle eest, et nad on kodanikud, omavad ID-kaarti, elavad Eesti territooriumil või täidavad kodanikustaatuse juurde kuuluvaid lahutamatuid kohustusi nagu näiteks valimine. Küll aga võiks kodanikupalgal olla asjalik koht president Kersti Kaljulaidi idees õmblusteta ühiskonnast.

Kodanikupalk peaks praeguste eestkõnelejate mõtte kohaselt olema tingimusteta põhisissetulek, alternatiiv sotsiaaltoetustele. Ometi on sotsiaaltoetuste mõte aidata ühiskonna nõrgemaid liikmeid, et tagada üksikisikule tugi erandlikus olukorras, milles ta ei ole ise võimeline toime tulema, ning ühiskonnale stabiilsus (et nõrgimad grupid ei viiks ühiskonda tervikuna tasakaalust välja).

Kuid ma ei usu, et iga kodanik peaks ex officio olema ühiskonna suhtes sotsiaalselt vähem kindlustatud, nõrgem.

Äkki siis pöörame selle vaate korraks paradigmaatiliselt ümber? Mis oleks, kui me ei vaataks Eesti kodanikke nende nõrgematest külgedest, vaid küsiks, mis on nende tugevused ja kuidas neid parimal viisil rakendada?

Niisama olemine ei vii edasi üksikisikut, ühiskonda ega populatsiooni (nagu bioloogid kaaskodanikke defineeriksid). Edasi viib tegutsemine. Selle vorm võib olla töötamine oma südamelähedasel kutsealal, kuid miks mitte ka tegutsemine vabatahtlikuna kogukonna hüvanguks.

President Kersti Kaljulaid tõi Arvamusfestivalil terve rea näiteid, kuidas kohalikus kogukonnas on inimesed näinud viga laita ja tulnud appi aitama. Võtame paar näidet.

Viljandis ja Viljandimaal on kaks naisteühendust hakanud vabatahtlikus korras pakkuma seltsilise teenust, kus aidatakse abivajajaid eakamaid inimesi. Kui vabatahtlikust noorel pensionäril ei jagu jõudu mingi töö tegemiseks, tulevad appi koolinoored. Viljandis tegutseb õpilaste omaalgatuslik MTÜ, kes käib abis puid ladumas, vajadusel kardinapuud kinnitamas või muid taolisi tegevusi tegemas. Kitsaskoht on aga selles, kuidas leida üles abivajajad ja viia nad kokku abistajatega – see kõik vajab koordineerimist ehk kellegi aega ning ka tasu.

Võtame teiseks näiteks Võrus tegutseva toetuskeskuse Meiela, mis aitab igapäevaeluga toime tulla intellektipuudega noortel, soovib tulevikus pakkuda neile elu- ja töökohta külatüüpi kogukonnas. Kohalike inimeste algatusel on praegu on olemas töökeskus ning Võrus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust. Arendamiseks on aga vaja jätkata küla ehitamist. Taoline küla on suur abi intellektipuudega laste vanematele, kes ilma sellise keskuseta peaksid oma last hooldama, selle asemel et näiteks käia tööl.

Õmblusteta ühiskonna idee, nii nagu ma seda Kersti Kaljulaidi mõtteavalduste põhjal olen mõistnud, kätkeb endas asjade tõhusamalt tegemist. See ei tähenda seda, et raha pumbataks süsteemi juurde, et motiveerida kedagi midagi tegema. Pigem tähendab see motivatsioonist lähtumist – üksikisikul või kogukonnal on motivatsioon teha midagi teisiti, tõhusamalt, sellele kogukonnale paremini sobivalt, ning selle algatuse pinnalt tegutseb kohalik omavalitsus, et leida sobituv lahendus kohaliku kitsaskoha lahendamiseks.

Eile ilmus Jaanus Nurmoja, kodanikupalga eestkõneleja, arvamuslugu kodanikupalgast, selle seaduslikest võimalustest ja majanduslikust teostatavusest.

Palk on aga juba mõiste poolest tasu, mis vahetatakse tööühiku vastu. Tööühik, mille kodanik annab riigile, et saada kodanikupalka, võiks õmblusteta ühiskonnas olla just seesama kitsaskoha leidmine ja selle lahendusele kaasa aitamine. Kuidas see võiks toimida?

Kodanikupalga saamiseks peaks kodaniku/kodanike tegevus olema jätkuv ja reaalselt mõõdetavate tulemustega. Kohaliku omavalitsuse ja näiteks sotsiaalministeeriumi koostöös saab hinnata pakutava tegevuse/lahenduse vajalikkust ja teostust. Samuti on mõõdetav majanduslik kasu, mida võidab kohalik omavalitsus kogukonna algatatud ja täideviidud teenusega.

Näitlikustame seda ühe kirjeldusega:

Mari, kohalikus külas hinnatud ja usaldatav ametnik, hea orgniseerimisvõimega, tahaks tulla oma palgatöölt ära ja pühenduda kohalike vanurite eest hoolitsemise korraldamisele. Ta teeb seda praegugi väga hästi, kuid ilma tasuta ei jagu õhinat seda pikalt teha. Kohalikul omavalitsusel on valik: kas leida abi vajavatele vanainimestele koht vanadekodus ja maksta nende eest või lasta neil elada oma kodus ning maksta kodanikupalka Marile, kes koos kohalike koolinoortega ja naisseltsiga korraldab vanuritele puudeladumise, aitab poest toidu koju tassida, paigaldab tarvidusel suitsuanduri lakke ja on teine kord lihtsalt hea seltsiline.

Jah, seda võiks ju teha ka valla sotsiaaltöötaja, aga mingil põhjusel see süsteem ju praegu nii mõneski kohas ei toimi ja lõpuks aitab vanainimest ikka see naabrinaine Mari. Pealegi on igas külas ja vallas probleem omamoodi ja vajab omamoodi lahendamist.

Võib-olla oli eelnev liialt lihtsustatud näide õmblusteta ühiskonnast, kuid ilmestab seda, mis praeguses süsteemis puudu ja mis majanduslikult mõistlik. Samuti vastab see küsimusele, kust tuleks raha kodanikupalga jaoks ja kuidas saaks kodanikupalgast tõesti tasu tööühiku eest.

Õmblusteta ühiskond, nagu Kersti Kaljulaid ütles, ei ole raha, vaid õigete asjade küsimus, kuid ka õigete asjade jaoks on vaja raha. Kodanikupalk on praegu rahaküsimus, iseasi kui õigete asjade eest. Ehk annaks need kaks ideed omavahel kokku nõeluda? •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: