Hololei: Air Berlini ja Estonian Airi vahel paralleeli tõmmata ei saa ({{commentsTotal}})

{{1502969520000 | amCalendar}}

Pankrotti taotleva Air Berlini laenu puhul ei saa tõmmata paralleeli Estonian Airi juhtumiga, kus riigiabi hinnati keelatuks, ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Hololei rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et iga pankrotijuhtum on erinev ja tuletas meelde riigiabi peamise reegli: esimene kord olgu viimane kord.

Estonian Airi puhul anti Hololei sõnul riigiabi kaks korda, mis läks selgelt reeglitega vastuollu. Air Berlinile Saksa majandusministeeriumilt eraldatud enam kui 150 miljoni euro suurune laen ei pruugi Hololei sõnul üldsegi riigiabiks kvalifitseeruda.

"See laen on kui sildfinantseerimine selleks, et ettevõte saaks oma esmaseid kohustusi täita. Kui laen on antud turutingimustel, ei pruugi see vastuollu minna riigiabi reeglitega," selgitas Hololei.

Saksa valitsus pole Hololei sõnul teinud ka viga, mis võis saada Eestile saatuslikuks.

"Saksa riik teavitas Euroopa Komisjoni enne rahasüsti. Eesti ei teavitanud komisjoni ei esimese ega teise riigiabi süsti puhul," märkis Hololei ja tõi esile, et Air Berlin ei ole kunagi varem riigiabi saanud.

Ryanairi esitatud kaebuse kohta ütles Hololei, et lennukompanii on alati olnud väga aktiivne juhtumite puhul, kui mõni riik on lennundusse raha sisse pannud. Kaebust arutab nüüd konkurentsi peadirektoraat.

Ginter: reeglite rikkumise risk on olemas

Euroopa Liidu õiguse dotsendina Tartu Ülikoolis töötav Garri Ginter seevastu leiab, et lennufirmale antud laenu näol on risk igal juhul olemas, et see läheb vastuollu reeglitega.

"Iga kord, kui riik teeb oma vahendid kättesaadavaks, võib tekkida küsimus riigiabi reeglite rikkumisest. Antud juhul on finantseerimine tagatud läbi valitsusele kuuluva krediidiasutuse ja riigi vahendid on Air Berlinile kättesaadavaks tehtud," rääkis Ginter.

Meediast on läbi käinud, et laenule on antud riiklikud tagatised. Ehk siis riigiabi reeglite rakendumiseks piisab Ginteri sõnul ka sellest, kui riik annab laenule tagatise ja laen ise võib tulla turult. Sel juhul on see tagatis riigiabina käsitletav.

Reeglite järgi on nii, et riigiabi ei tohiks enne üle kanda, kui Euroopa Komisjonilt on luba on saadud. Seega loa küsimine iseenesest veel päeva ei päästa.

Tagantjärele hindamisel tuginetakse enamasti erainvestori testile ehk analüüsitakse, kas erainvestor oleks samamoodi olukorda päästma tõtanud. Air Berlini probleem on Ginteri sõnul see, et erainvestor keeldus finantseerimisest vahetult enne.

"Öeldakse, et mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Meil on tegemist Saksamaaga ja kui paindlik või mittepaindlik Euroopa Komisjon on, saab näha. Aga reeglite rikkumise risk on minu hinnangul täiesti olemas," lausus Ginter.

Konkurents varale

Teada on, et Air Berlini või vähemalt osa kompaniist ja selle varast tahaks omandada Lufthansa. On spekuleeritud, et Lufthansa võib seda teha koos Easyjetiga.

Eestis transpordisektori investeeringuid haldava riigiettevõtte Transpordi Varahaldus juhatuse liige Ergo Blumfeldt ütles ERR-ile, et Lufthansa on Euroopa suuruselt teine ettevõtte ja ka Air Berlin kuulub turuosalt esikümne piirimaile.

"Nii liidetaks suurele veel suur tükk külge. Kindlasti on siin konkurentsiõiguslikult vaja analüüsida, kas kõik on kooskõlas," lausus ta.

"Eks Ryanairile, kes vaatleb Saksamaad väga lähedalt, see ei meeldi. Kui Lufthansa võttis üle Austrian Airlinesi, tegi Euroopa Komisjon detailse uurimise, kas rahastamisprotseduurid olid kooskõlas. Kindlasti siin uurimist tuleb," lisas Blumfeldt.

Majandusministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas ütles, et iseenesest oleks korrektne, et kui Air Berlin saab loa pankrotiks, siis müüks nende vara pankrotihaldur enampakkumisel. "Alitalia näitel saab seda teha kiiresti."

Saksamaa suuruselt teine lennufirma Air Berlin esitas 15. augustil pankrotiavalduse, kui nende suurim partner Etihad Airways (osalus 29 protsenti) ei nõustunud enam ettevõttesse raha sisse panema.

Saksamaa majandusministeerium eraldas ettevõttele seepeale 150 miljonit lühiajalist laenu, et ettevõte saaks oma tegevust jätkata. Sellest rahast peaks jaguma vähemalt kolmeks kuuks.

Ajalehe Süddeutsche Zeitung andmetel peab Air Berlin praegu läbirääkimisi Saksa suurima lennufirmaks oleva Lufthansaga. Lufthansa on ka ise Saksa meediale kinnitanud, et nad räägivad praegu läbi teemadel, mis puudutavad Air Berlini lennukite ja tehnikat hankimist ning võimalik, et ka Air Berlini töötajate siirdumist Lufthansa teenistusse.

Toimetaja: Priit Luts



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: