Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu ({{commentsTotal}})

{{1503023520000 | amCalendar}}
Reformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Reformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Kui juunis toetas Reformierakonda 25,4 protsenti, siis juulis 26,4 ja augustis juba 27,6 protsenti küsitletutest. See on 0,1 protsendipunkti võrra enam, kui erakonna toetus tänavu mais, mis oli Reformierakonna suurim toetus alates mullu oktoobrist.

Valitsuskoalitsiooni juhtiva Keskerakonna toetus on vastupidiselt Reformierakonnale viimase kolme kuu jooksul langenud. Kui juunis toetas Keskerakonda 25,1 protsenti, siis juulis 23,1 ja augustis 22,8 protsenti küsitletuist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on viimase kolme kuu jooksul kõikunud, ulatudes juunis 16,2, juulis 15,9 ja augustis 17,2 protsendini. EKRE augustikuu toetus on suurim alates mullu oktoobrist.

Suhteliselt stabiilne on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus, mida juunis toetas 14,2, juulis 14,8 ja augustis 14,6 protenti.

Sarnaselt EKRE-ga on kõikunud ka Vabaerakonna toetus. Juunis toetas seda parteid 8,5, juulis 7,4 ja augustis 9,4 protsenti küsitletutest.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus on langenud, jäädes augustis sarnaselt tänavu aprilliga taaskord alla valimiskünnise, mis on viis protsenti. Kui juunis toetas IRL-i 6,6 protsenti, siis juulis 6,3 ja augustis vaid 3,8 protsenti küsitletutest. IRL-i augustikuu toetus on ka väikseim alates läinud aasta oktoobrist.

Erakonna Eestimaa Rohelised toetus jäi augustis sarnaselt juuniga allapoole valimiskünnist. Juunis toetas rohelisi 3,2, juulis 5,4 ja augustis 3,7 protsenti.

Keskerakonna, SDE ja IRL-i valitsuskoalitsiooni toetus on viimastel kuudel samuti pidevalt langenud. Kui juunis toetas valitsuskoalitsiooni 46 protsenti, siis juulis 44 ja augustis 41 protsenti.

Eestlased toetavad enim Reformierakonda ja muulased Keskerakonda

Eestlastest toetas Reformierakonda 33,7, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 21, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 15,3, Vabaerakonda 11,7 ja Keskerakonda 8,9 protsenti.

Muulastest toetas Keskerakonda 72,5, SDE-d 12 ja Reformierakonda 5,9 protsenti.

Ülejäänud parteide toetus jäi alla valimiskünnise, mis on viis protsenti.

"Ei oska öelda" 28,6 protsenti

Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Augustis oli "ei oska öelda" osakaal 28,6 protsenti.

Kokku küsitles Kantar Emor 11.-17. augustini 1257 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.

Allikas: BNS



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: