Aeg peab IRL-i ülimadala reitingu põhjuseks varasemaid vigu ({{commentsTotal}})

Raivo Aeg
Raivo Aeg Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Viimane arvamusküsitlus näitas Isamaa ja Res Publica Liidule valimiskünnise alla jäämist, mille põhjusena tõi partei Tallinna linnapea kandidaat Raivo Aeg välja seniste vigade kogumi.

"See [madal reiting] ei ole eilse ja tänase päeva küsimus. See on mõne aasta pikkune protsess, mis algas eelmiste riigikogu valimistega, kui meie valimisprogramm jäi püsivalijale arusaamatuks ja segaseks. Kaldusime ära sotsiaalsete probleemide lahendamisele, selle asemel, et tegeleda edasi IRL-i põhiagendaga, mis on rahvusluse, keele, isamaalisuse ja riigikaitse teemad," rääkis Aeg ERR-i raadiouudistele.

"Eks ta sealt algas ja järgnevad aastad ei ole selget sõnumit andnud. Erakonnasisesed arusaamatused, mingisugune võimupusklemine, erakonnast lahkumised. See on kogumass, ei ole üht konkreetset põhjust," lisas ta.

Emori küsitlus näitas, et IRL-i toetus üleriigiliselt oli augustis neli protsenti ja pealinnas vaid 2,9 protsenti.

Uuringujuht Aivar Voog ütles, et IRL-i reiting, mis komatäpsusega oli 3,8 protsenti, on partei ajaloo madalaim tase.

IRL-i juht Helir-Valdor Seeder ütles Postimehele, et viimasel kahel kuul on olnud lisaks poliitilistele konkurentidele üks suurimaid "vastupanuvõitlejaid" ajakirjandus.

Tuleviku suhtes oli ta aga positiivselt meelestatud. "Kohalikel valimistel läheme väga paljudes omavalitsustes oma nimekirjadega välja, meie inimesed osutuvad kindlasti ka valituks, mis annab IRLile ka uue hingamise. Paanikaks põhjust kindlasti pole," sõnas ta.

Kolmandik tallinlastest toetab Keskerakonda

Sarnaselt juuni ja juuliga oli ka augustis Tallinnas populaarseim partei Keskerakond, mida toetas kolmandik inimestest, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Keskerakonda toetas Tallinnas 33,5, Reformierakonda 27,1, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 14, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 11,5, Vabaerakonda 5,9 ja erakonda Eestimaa Rohelised 5,6 protsenti.

Ülejäänud parteide toetus jäi alla valimiskünnise, mis on 5 protsenti. Nii näiteks oli Isamaa ja Res Publica Liidu toetus vaid 2,9 protsenti.

Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.

Kokku küsitles Kantar Emor 11.-17. augustini veebiintervjuude teel 1257 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR/BNS



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: