Helme: terrorismi vastu aitab piiride sulgemine ({{commentsTotal}})

EKRE esimehe Mart Helme sõnul aitaks terrorismist jagu saada Euroopa piiride sulgemine ja kõigi illegaalsete immigrantide välja saatmine. Siseminister Andres Anvelti hinnangul poleks sellest kasu ning edu tooks pigem hea andmevahetus Euroopa riikide korrakaitsejõudude vahel.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul näitasid Barcelona sündmused veel kord, et Euroopas välja pakutud retseptid terrorismi tõkestamiseks ei tööta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Liberaalne demokraatia mängib praegu ja juba pikemat aega omaenda inimeste eludega ja niisugune olukord tuleb lõpetada. Riigid peavad riiklikul tasemel hakkama täitma oma seadusi, mis puutub illegaalidesse, riigid peavad hakkama korralikult valvama oma piire ja uskuge mind - terrorismile on võimalik lõpp teha," ütles Helme.

Sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt meenutab, et enamik viimaste terroriaktide toimepanijaist pole olnud illegaalid, vaid Euroopas juba pikka aega elanud.

"Ühtegi kurjategijat pole kunagi pidurdanud kinnine piir. Nemad hangivad dokumendid ja kui isegi on Berliini müür, ronivad ka sellest üle nii et see ei ole lahendus. See on pigem nendele võidu ja võimu kätte andmine," arvas Anvelt.

Anvelt paneb lootuse andmevahetuse tõhustamisele eri riikide korrakaitsejõudude vahel.

"Euroopa Liit, liikmesriigid ja korrakaitseasutused peavad jõudma 21. sajandisse andmevahetuses ja see ongi radikaalne muutus, sest jõuda ühele tasemele on üks Eesti EL eesistumise prioriteetidest. Et me saaksime andmevahetust viia iga politseiniku, piirivalvuri julgeolekutöötajani, et ta arvuti juurest eemaldumata saab kätte info kõigist liikmesriikidest. Seda täna ei ole veel," lisas siseminister.

Anvelti sõnul käivitub hiljemalt 2020. aastal üleeuroopaline entry-exit süsteem, mis teeb kõik piiriületuse andmed automaatselt nähtavaks kõigile Euroopa korrakaitsejõududele. Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescu hinnangul on ainus rohi terroristide vastu nende demotiveerimine.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Kalev Stoicescu arvates tuleks tähelepanu pöörata Brüsseli Molenbeeki linnaosa taolistele suure moslemite arvuga linnaosadele.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: