Valimised on ühetaolised ja e-hääletussedelit saab rikkuda ({{commentsTotal}})

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valimiste eel tõstatatakse aeg-ajalt ikka üles küsimus, et kas valimised on ikka ühetaolised, kuna elektroonilise hääletuse korral ei saa valimissedelit rikkuda, aga pabersedelit saab. Tegelikult on mõlemad väited valed.

Valimisseadus näeb tõepoolest ette kehtetu valimissedeli tekkimise võimaluse nii paberkandjal kui elektroonilises keskkonnas, kuigi otsesõnu sedeli rikkumist seadus ette ei näe.

Valimisteenistuse juht Priit Vinkel ütles ERR-ile, et mõistagi on pabersedeli tahtlik rikkumine lihtsam, elektroonilise sedeli rikkumine eeldab juba teatavat tehnilist võimekust oma enda arvutis oma enda valijarakenduse modifitseerimisel.

"Seda saab teha aga ainult oma arvutis, teiste inimeste arvutisse oma arvutiga interneti kaudu elektrooniliselt valima ei pääse keegi, samuti valimiste kesksesse arvutisüsteemi," lausus Vinkel.

Ta ütles, et Eestis on 2015. ja 2013. aasta valimistel mõlemalt korral ühel valijal oma elektrooniline sedel õnnestunud rikkuda.

Põhiseadus sätestabki, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Kuid ühetaolisus on hoopis midagi muud, kui näiteks hääletussedeli rikkumise võimalus.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: "Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal." 

Täpsemalt elektroonilise hääletamise kohta seisab: "Valimiste ühetaolisuse põhimõte eeldab, et valija isik tuleb hääletamisel üheselt tuvastada, iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb vaid seadusega sätestatud arv hääli. Eestis on võimalik valijat tuvastada seaduse alusel väljastatud digitaalse dokumendiga. Ülalkirjeldatud häälte arvestamise meetod (arvestatakse vaid viimast häält) tagab ka valimiste ühetaolisuse, sest nii valimisjaoskonnas kui ka elektrooniliselt hääletanud valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl. Ühetaolisusest tulenevalt on võrdustatud ka elektroonilise hääletamise ja eelhääletamise periood (hääletamine toimub samadel päevadel)."

Allikas: Indrek Kuus



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: