Valimised on ühetaolised ja e-hääletussedelit saab rikkuda ({{commentsTotal}})

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valimiste eel tõstatatakse aeg-ajalt ikka üles küsimus, et kas valimised on ikka ühetaolised, kuna elektroonilise hääletuse korral ei saa valimissedelit rikkuda, aga pabersedelit saab. Tegelikult on mõlemad väited valed.

Valimisseadus näeb tõepoolest ette kehtetu valimissedeli tekkimise võimaluse nii paberkandjal kui elektroonilises keskkonnas, kuigi otsesõnu sedeli rikkumist seadus ette ei näe.

Valimisteenistuse juht Priit Vinkel ütles ERR-ile, et mõistagi on pabersedeli tahtlik rikkumine lihtsam, elektroonilise sedeli rikkumine eeldab juba teatavat tehnilist võimekust oma enda arvutis oma enda valijarakenduse modifitseerimisel.

"Seda saab teha aga ainult oma arvutis, teiste inimeste arvutisse oma arvutiga interneti kaudu elektrooniliselt valima ei pääse keegi, samuti valimiste kesksesse arvutisüsteemi," lausus Vinkel.

Ta ütles, et Eestis on 2015. ja 2013. aasta valimistel mõlemalt korral ühel valijal oma elektrooniline sedel õnnestunud rikkuda.

Põhiseadus sätestabki, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Kuid ühetaolisus on hoopis midagi muud, kui näiteks hääletussedeli rikkumise võimalus.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: "Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal." 

Täpsemalt elektroonilise hääletamise kohta seisab: "Valimiste ühetaolisuse põhimõte eeldab, et valija isik tuleb hääletamisel üheselt tuvastada, iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb vaid seadusega sätestatud arv hääli. Eestis on võimalik valijat tuvastada seaduse alusel väljastatud digitaalse dokumendiga. Ülalkirjeldatud häälte arvestamise meetod (arvestatakse vaid viimast häält) tagab ka valimiste ühetaolisuse, sest nii valimisjaoskonnas kui ka elektrooniliselt hääletanud valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl. Ühetaolisusest tulenevalt on võrdustatud ka elektroonilise hääletamise ja eelhääletamise periood (hääletamine toimub samadel päevadel)."

Allikas: Indrek Kuus



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: