Kaljulaid: rahulike inimeste ründamine on põlastusväärne ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid ja Sauli Niinistö.
Kersti Kaljulaid ja Sauli Niinistö. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti president Kersti Kaljulaid tegi seoses Soome terrorismiaktina käsitletava pussitamisega avalduse, kus nimetas rahulike inimeste ründamist põlastusväärseks.

"Rünnak rahuliku elanikkonna vastu on kõige põlastusväärsem tegu, mida oskan ette kujutada. Lõpuks polegi inimlikust seisukohast vahet, kas see klassifitseeritakse terroriaktiks või „lihtsalt“ rünnakuks – rünnata reede õhtupoolikult rahulikul linnatänaval jalutavaid inimesi on argpükslik ja vastik," ütles Kaljulaid oma avalduses.

Ta ütles, et on raske päev ja raske nädalavahetus Soomele ja Soome inimestele. "See on raske ka Eesti inimestele, sest Soomega on meil eriline side. Me hingame soomlastega ühes rütmis, me mõistame teineteist enamasti juba poolelt sõnalt. Ja kui neil on raske, siis kannatame koos nendega. Minu sügav kaastunne hukkunute lähedastele ja kõigile Soome inimestele, keda see rünnak otseselt või kaudselt puudutas," lausus Kaljulaid.

Ta märkis, et paljud meist on Turus käinud, paljudel on seal sõpru ja tuttavaid. "Nii on see ka täna, kui toimub Paavo Järvi juhatatava Eesti Festivaliorkestri kontsert Turu Muusikafestivalil. Kontsert algab kell 19 – seisatame sel hetkel ka siin, Eestis, korraks, et olla mõtetes toeks oma naabritele."

Martin Helme kutsus üles piirkontrolli taastama

Turu pussitamisega seoses tegi avalduse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme, kes ütles, et islamiterrorismi levikut Euroopas ei peata muu kui piirikontrolli taastamine nii sadamates kui ka lennujaamas ja illegaalsete immigrantide väljasaatmine.

"Lõppeva nädala terrorirünnakud andsid meile taas märku, et islamiterrorism kolib meile aina lähemale. Saime ka teada, et Eesti ministrid ei ole multikulti-luuludest veel lahti saanud," ütles Helme pressiteate vahendusel.

Helme sõnul peab Euroopa loobuma hirmust diskrimineerimissüüdistuste ees ja tegema seda, mida ajaloos on alati tehtud: oma territooriumil olev vaenlane tuleb maalt välja saata.

"On selge, et islam on sõjas Euroopa vastu," märkis Helme. "Kõigile, kes soovivad, et Euroopa teeks rohkem koostööd, tuleb öelda selgelt: teeme koostööd moslemite Euroopast välja ajamisel. Kui seda ei tehta, peab iga riik oma piirid ise ära valvama ja oma territooriumile immigrante mitte lubama."

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: