Eelnõu valmis: mida kõrgem sissetulek, seda suurem trahv ({{commentsTotal}})

Valitsuskoalitsiooni moodustamisel kokku lepitud põhimõte, et raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma sissetulekust, on eelnõuna nüüd valmis.

Trahvi suurus seotakse süüdlase sissetulekuga vaid teatud ohtlikumate väärtegude, nagu joobes juhtimine (grammis veres alkoholi 0,5-1,49 mg), korduv juhtimisõiguseta sõitmine ja suuremate kiiruseületamiste korral (+40km/h ja rohkem).

Justiitsministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et tulevikus võib sissetulekupõhise rahatrahviga karistatavate väärtegude ring laieneda.

Senine fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem mõjutab ministeeriumi hinnangul paratamatult erineva sissetulekuga isikuid erinevalt. Sarnastel asjaoludel teo toime pannud isikuid karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.

Samas sõltub süüdlase individuaalne karistustundlikkus tema varalisest seisust ehk teisisõnu väljendub rahatrahvi mõju selle proportsioonis süüdlase sissetulekust.

Keskmiselt kolm korda suurem trahv

Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1153 eurot, mis teeb netosissetulekuks ligi 925 eurot.

Eelnõu kohaselt oleks sellisel juhul väärteotrahvi päevamääraks 12,3 eurot, mis on kehtivast neljaeurosest trahviühikust 3,075 korda suurem.

Eeldusel, et rikkumiste arv jääb samaks ning samaks jääks ka keskmine kohaldatav trahviühiku (edaspidi päevamäär) suurus, suureneks trahvisumma iga väärteokoosseisu puhul keskmiselt 3,075 korda. See tähendab, et keskmisest kõrgemat palka saavatel inimestel oleks kordaja veel suurem.

Täpne päevamäär arvutatakse välja nii, et aastasissetuleku netosumma (12 x netopalk) jagatakse 400ga (ja kui süüdlasel on näiteks üks alaealine laps, vähendatakse keskmist päevasissetulekut kümne protsendi võrra). Saadud tulemusest lahutatakse maha elamiseks hädavajalik summa, mis on seaduses 3,2 eurot. Väärtegude puhul jagatakse saadud päevamäär erinevalt kuritegudest veel kahega.

Kiirmenetluses väheneb trahv kolmandiku võrra

Eelnõuga sätestatakse, et kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi vähendatakse karistuse mõistmisel või määramisel kolmandiku võrra.

Pikeneb ka trahvi tasumise aega, mida ministeerium põhjendab vajadusega leevendada vähem kindlustatud isikute olukorda ning samuti tasakaalustada sissetulekupõhise trahvi ja kõrgendatud ülemmääraga rahatrahviga kaasnevat mõju.

Nii leidis eelnõu väljatöötaja, et on mõistlik pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani.

Sissetulekupõhiste trahvide kohaldamisega võib justiitsministeeriumi arvutusel kaasneda ligi 10 miljoni euro suurune rahatrahvide kogusumma kasv.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 2018. aasta jaanuarist.

Toimetaja: Priit Luts



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: