Eelnõu valmis: mida kõrgem sissetulek, seda suurem trahv
Valitsuskoalitsiooni moodustamisel kokku lepitud põhimõte, et raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma sissetulekust, on eelnõuna nüüd valmis.
Trahvi suurus seotakse süüdlase sissetulekuga vaid teatud ohtlikumate väärtegude, nagu joobes juhtimine (grammis veres alkoholi 0,5-1,49 mg), korduv juhtimisõiguseta sõitmine ja suuremate kiiruseületamiste korral (+40km/h ja rohkem).
Justiitsministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et tulevikus võib sissetulekupõhise rahatrahviga karistatavate väärtegude ring laieneda.
Senine fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem mõjutab ministeeriumi hinnangul paratamatult erineva sissetulekuga isikuid erinevalt. Sarnastel asjaoludel teo toime pannud isikuid karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.
Samas sõltub süüdlase individuaalne karistustundlikkus tema varalisest seisust ehk teisisõnu väljendub rahatrahvi mõju selle proportsioonis süüdlase sissetulekust.
Keskmiselt kolm korda suurem trahv
Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1153 eurot, mis teeb netosissetulekuks ligi 925 eurot.
Eelnõu kohaselt oleks sellisel juhul väärteotrahvi päevamääraks 12,3 eurot, mis on kehtivast neljaeurosest trahviühikust 3,075 korda suurem.
Eeldusel, et rikkumiste arv jääb samaks ning samaks jääks ka keskmine kohaldatav trahviühiku (edaspidi päevamäär) suurus, suureneks trahvisumma iga väärteokoosseisu puhul keskmiselt 3,075 korda. See tähendab, et keskmisest kõrgemat palka saavatel inimestel oleks kordaja veel suurem.
Täpne päevamäär arvutatakse välja nii, et aastasissetuleku netosumma (12 x netopalk) jagatakse 400ga (ja kui süüdlasel on näiteks üks alaealine laps, vähendatakse keskmist päevasissetulekut kümne protsendi võrra). Saadud tulemusest lahutatakse maha elamiseks hädavajalik summa, mis on seaduses 3,2 eurot. Väärtegude puhul jagatakse saadud päevamäär erinevalt kuritegudest veel kahega.
Kiirmenetluses väheneb trahv kolmandiku võrra
Eelnõuga sätestatakse, et kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi vähendatakse karistuse mõistmisel või määramisel kolmandiku võrra.
Pikeneb ka trahvi tasumise aega, mida ministeerium põhjendab vajadusega leevendada vähem kindlustatud isikute olukorda ning samuti tasakaalustada sissetulekupõhise trahvi ja kõrgendatud ülemmääraga rahatrahviga kaasnevat mõju.
Nii leidis eelnõu väljatöötaja, et on mõistlik pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani.
Sissetulekupõhiste trahvide kohaldamisega võib justiitsministeeriumi arvutusel kaasneda ligi 10 miljoni euro suurune rahatrahvide kogusumma kasv.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 2018. aasta jaanuarist.
Toimetaja: Priit Luts