Ratas: Eesti riigi lugu ei saa kunagi valmis ({{commentsTotal}})

Jüri Ratas
Jüri Ratas Autor/allikas: valitsus.ee

Peaminister Jüri Ratas sõnas iseseisvuse taastamise 26. aastapäeval peetud kõnes, et meie riigi lugu ei ole kaugeltki valmis.

Peaministri sõnul on kogu Eesti riik ja rahvas alati tänulikud 69 Ülemnõukogu saadikule, kes ei kartnud 20. augustil 1991 enda saatuse pärast, vaid vaatasid kaugemale - Vaba Eesti suunas.

Kõneldes ajalooliste otsuste meenutamisest, sõnas peaminister, et seisame täna meenutatavast inimpõlve kaugusel. Vabas Eesti on sellest ajast saati üles kasvanud kümneid tuhandeid lapsi, kes teavad toimunust vaid lugude põhjal.

„Kõikjal meie ümber, terves ühiskonnas püüavad uued põlvkonnad praegu enam kui kahe kümnendi taha jäänud pöördelist aega enda jaoks mõtestada. Mis viis meie iseseisvuse taastamiseni ja kuidas me seda järgnenud ajal põlistasime? Ma loodan südamest, et suudame neile näidata, mida me toona mõtlesime ja tundsime,“ lausus peaminister.

Peaminister Ratas rõhutas oma kõnes, et Eesti saatus ei ole ette kirjutatud, meie lugu ei ole veel kaugeltki valmis. „Tõsi, vahel meie looming variseb, kuid sellest pole midagi. Niikaua, kui me Eesti vabadust kalliks peame, loome iga hoolest kantud otsusega endale parema tuleviku,“ lisas ta.

Rääkides peagi sajandat juubelit tähistava vabariigi arengust, pidas peaminister oluliseks toonitada kõigi Eesti valitsusjuhtide panust meie riigi sellesse. „Olen veendunud, et iga meie valitsus on aidanud ehitada tugevamat Eestit ja teinud seda parimate kavatsustega. Seetõttu tuleb meil hoiduda pidevast vastandamisest ning oma inimeste õigeteks ja valedeks lahterdamisest.“

„Riigikogu ja valitsus ei tee lihtsalt „poliitikat“, vaid meie kohus on luua Eestimaa inimestele parem elu. Meie majandus ei kasva selleks, et ronida tabelite tippu, vaid tema viljad peavad jõudma iga inimeseni. Meie kultuur ei õitse õitsemise enda pärast, vaid ta teeb meid suureks. Sellist Eestit me tahame. Kui me kõike seda oskame silmas pidada, siis sellise Eesti me ka saame,“ lõpetas Ratas.



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: