Ida-Virumaal toimus õigeusklike ristikäik ({{commentsTotal}})

Õigeusklikud kogunesid pühapäeva varahommikul Ida-Virumaale Vasknarva, et pärast jumalateenistust alustada mitmekümne kilomeetri pikkust ristikäiku. See matk on usklikele omalaadne suhtlemisvõimalus Jumalaga.

19. sajandi usuteed matkiv, Jumalaema uinumise pühale pühendatud ristikäik algas Vasknarvas asuvast Kuremäe kloostri eraklast, prohvet Eelija kirikust, kust siirduti 30 kilomeetri kaugusel Kuremäel asuvasse Jumalaema Uinumise nunnakloostrisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ristiretk on oma elu raskemaks tegemine, et näidata, milline inimene ma Jumala ees olen, kuidas ma suudan raskusi taluda. Selle käigus nähakse Jumala toetust. Enne ristiretke on paljud inimesed pinges, sest kardavad seda katsumust. Samamoodi nagu tunneb enne starti ärevust sportlane. Pärast retke läbimist on aga väga hea tunne. Näiteks vanad inimesed teavad oma haigusi ja keha nõrku kohti, aga hoolimata sellest võtavad nad katsumuse ette. Retke läbimine on nendele Jumala märk, et nad pole asjatult kõigevägevamasse uskunud ja ristiinimese elu elanud," rääkis ülempreester Vjatšeslav Karjagin.

Vasknarva kiriku kroonika pajatab, et ligi paarsada aastat tagasi viidi imettegev ikoon Kuremäel asuvale Pühale mäele mööda kitsaid metsaradu ja kohati hanereas põlvili soos käies.

Tänapäeval mööda laia asfalteed kulgevale matkale oli kohale tulnud usklikke lisaks Eesti naaberriikidele ka näiteks Itaaliast, Ukrainast, Valgevenest ja Jaapanistki. Sel aastal osales ristikäigul ligi 300 inimest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: