Ida-Virumaal toimus õigeusklike ristikäik ({{commentsTotal}})

Õigeusklikud kogunesid pühapäeva varahommikul Ida-Virumaale Vasknarva, et pärast jumalateenistust alustada mitmekümne kilomeetri pikkust ristikäiku. See matk on usklikele omalaadne suhtlemisvõimalus Jumalaga.

19. sajandi usuteed matkiv, Jumalaema uinumise pühale pühendatud ristikäik algas Vasknarvas asuvast Kuremäe kloostri eraklast, prohvet Eelija kirikust, kust siirduti 30 kilomeetri kaugusel Kuremäel asuvasse Jumalaema Uinumise nunnakloostrisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ristiretk on oma elu raskemaks tegemine, et näidata, milline inimene ma Jumala ees olen, kuidas ma suudan raskusi taluda. Selle käigus nähakse Jumala toetust. Enne ristiretke on paljud inimesed pinges, sest kardavad seda katsumust. Samamoodi nagu tunneb enne starti ärevust sportlane. Pärast retke läbimist on aga väga hea tunne. Näiteks vanad inimesed teavad oma haigusi ja keha nõrku kohti, aga hoolimata sellest võtavad nad katsumuse ette. Retke läbimine on nendele Jumala märk, et nad pole asjatult kõigevägevamasse uskunud ja ristiinimese elu elanud," rääkis ülempreester Vjatšeslav Karjagin.

Vasknarva kiriku kroonika pajatab, et ligi paarsada aastat tagasi viidi imettegev ikoon Kuremäel asuvale Pühale mäele mööda kitsaid metsaradu ja kohati hanereas põlvili soos käies.

Tänapäeval mööda laia asfalteed kulgevale matkale oli kohale tulnud usklikke lisaks Eesti naaberriikidele ka näiteks Itaaliast, Ukrainast, Valgevenest ja Jaapanistki. Sel aastal osales ristikäigul ligi 300 inimest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: