Valgas abiellusid pärimuspulmas Kreutzwald ja Prii ({{commentsTotal}})

Valgas kestis terve päeva kõigile huvilistele avatud pärimuspulm. Päivi-Pääsu Kreutzwald ja Kristjan Prii abiellusid Hargla kihelkonna 19. sajandi kombestiku järgi. Pärimuspulma korraldanud Valga muuseumi soov oli meenutada Eesti iseseisvuse taastamise päeval meie rahvarõivaid ja traditsioone.

Pulmapäeval tehti kaasa traditsioonid pruudi ja peiu kodus. Pulmi, kus neid kõiki järgitaks, ei peeta Eestis juba ammu, kuid mõnd osa soovivad paljud pruutpaarid oma kõige tähtsamal päeval tavaliselt siiski meenutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Osa noorpaare soovib ameteid jagada, tegelikult on see samuti 19.sajandi komme, mis on tänapäevastatud ära. Nagu ka pulmarongi peatamine," ütles pulmavana Priit Oks.

Sõrmuste vahetamise tseremoonia järel toimusid neiupõlvest ja poisieast väljatõstmine, tanutamine ja põlletamine ning sülelapse hüpitamine. Harjumaal elavad Päivi-Pääsu Kreutzwald ja Kristjan Prii valiti pärimuspulma noorpaariks 17 kandidaaadi seast.

"Kindlasti paremini teame Eesti pärimustraditsioone kui keskmised eestlased," ütles Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii.

"Oleme mõlemad kaitseliitlased ja tundub ka ainuõige tegevus olema, et jälgida Eesti vanu traditsioone ja kombeid. Ei pea kogu aeg kaasa minema igasuguse välismaa asjaga, tasub meenutada enda oma ja üle korrata," sõnas Kristjan Prii.

Pulmapäeva juure kuulusid tarvilik nõu pulmatohtri saunas, käsitöö õpitoad ja toit.

Enne pidu uuriti Valga muuseumis eesti pulmatraditsioone, käidi kosjas, õpiti selgeks regilaulud ja tantsud.

"Paljud arvavad, et pärimuslik pulm ongi see, kui pulmas on linased riided, sült, pika laua taga istumine ja rahvuslik muusika. Kahjuks kombed ja selle mõtestatus jäetakse tagaplaanile," lausus Valga muuseumi programmijuht Marju Rebane.

Täna vanamoodi abiellunud Päivi-Pääsu Kreutzwald ja Kristjan Prii usuvad, et neil õnnestub kombestiku taga peituvaid soove ka hinges ja igapäevaelus edasi kanda. Ikka koos.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: