Rain Kooli: tõmblusteta ühiskond ({{commentsTotal}})

„Mulle tundub, et see, mida nii Soome president Sauli Niinistö kui ka Kersti Kaljulaid seoses terrorismi ja rändeohtudega taotlevad, on ühiskond, mis poleks vähimalgi määral sinisilmne ega ka hirmu, vahkviha, omavahelise sapi ega sõnavahu küüsis,“ tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Soome rannikulinnas Turus pussitas Maroko kodakondsusega varjupaigataotleja, 18-aastane nooruk läinud reedel kümmet inimest, mõrvates neist kaks ja vigastades kaheksat. Pärast seda on nii mõnigi veebi- või lehepealkiri kuulutanud, et „Soome pole enam endine“ või „Turu muutus pöördumatult“.

Selle peale sai vanast Turu suguvõsast põlvneval Emil Elol mõõt täis ja ta kirjutas oma Twitteri kontol: „Ei muutunud. Turu on 800 aasta jooksul maha põlenud, vallutatud ja seda on pommitatud. Üks sitapea ei muuda Turut mingis suunas.“

Sama tõdes tänases Vikerhommikus Turu Eesti keskuse tegevjuht Kirsi Äyräs. Turu elanike vastukäik terrorile on „keelduda provotseerumast, kui provotseeritakse“. (See viimane soovitus on muide pärit endiselt Soome presidendilt Mauno Koivistolt, Turust temagi).

Tegelikult pole see muidugi nii mustvalge. Lein, kurbus, ebakindlus on loomulikud psühholoogilised reaktsioonid igasugusele vägivallale, ka terroristlikule. Sama loomulikud reaktsioonid on ka hirm, viha, agressiivsus ja tahtmine kätte maksta.

Kuid küsimus ei olegi selles, kas taolised tunded on lubatud või mitte, vaid kas me laseme neil enda üle võimust võtta. Kõik nad on head sulased, kuid halvad peremehed. See tähendab, et need on ka mõistliku tegutsemise loomulikud, teinekord isegi vajalikud osad, kuid mõõdukates kogustes. Halba hakkavad need tegema siis, kui neid enam kontrollida ei suudeta.

Kusjuures üsna tähtis on siinkohal ka tõsiasi, et vaenlase – ja islamiäärmuslased pole siinkohal mingi erand – vastu võitlemisel on parem olla sihikindel, keskendunud ja teadvustada, mis on kõige tõhusam. Vihase ja agressiivsena kannatavad aga nii sihikindlus kui ka keskendumisvõime ja tõhusus.

Vast just seetõttu on Soome ja Eesti president oma viimaste päevade sõnumid suunanud muu hulgas ühiskondliku tasakaalu hoidmisele – samas nii mõneski Euroopa riigis, kaasa arvatud Soomes, valitsevat olukorda ilustamata (sisserändajaid on liiga palju, nad on saabunud liiga hoogsalt ning nad tulevad liiga teistsugusest kultuuri- ja religiooniruumist, et nende lõimimine edukas võiks olla, eriti kui lõimimispoliitika on nii mõnelgi poole kas olematu või ebaõnnestunud).

Sauli Niinistö rääkis tegelikult juba 2015. aasta sügisel, kui rändetulv peaaegu takistamatult üle Euroopa loksus, et Euroopa peab oma välispiire paremini kaitsma, rännet aeglustama ning need, kellel Euroopasse tulekuks eeldusi ei ole, ka kiirkorras tagasi saatma. Pühapäeval nentis ta muu hulgas, et Euroopa vastuvõtuvõime on ületatud.

Samas kehutas Niinistö üksteist mitte ainult kuulma, vaid ka kuulama ja viitas „sellele, mis toimub sotsiaalmeedias“ kui „väga imelikule“ suundumusele. „Rändeküsimustes on soov mitte aru saada olnud suurem kui soov aru saada. Püüame siiski mõista, mida teine soomlane mõtleb,“ soovis Niinistö. Oodates seda kõigilt, mitte ainult ühe serva esindajatelt.

Ka president Kaljulaid pühendas osa pühapäevasest Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva kõnest radikaalsele retoorikale.

„Veelgi kummastavam on retooriline reljeefsus vaidlustes, kus erimeelsused on vast vaevu 20-30 kraadi, mitte 180. /-/ Me võime öelda, et radikaalne retoorika on vaid tähelepanu võitmiseks. Ma pelgan, et selle mõju on siiski sügavam. Kaikamehe keelekasutus teeb meist kaikamehed. Väärikaks jäämine teeb riigimehi,“ sõnas Kaljulaid.

Kersti Kaljulaid on toonud avalikkuse ette üsna läbimõeldud kontseptsiooni õmblusteta ühiskonnast. Mulle tundub, et see, mida nii Niinistö kui ka Kaljulaid seoses terrorismi ja rändeohtudega taotlevad, on ühiskond, mis poleks vähimalgi määral sinisilmne, kuid poleks ka hirmu, vahkviha, omavahelise sapi ega sõnavahu küüsis. Tõmblusteta ühiskond.

Mulle sobib. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: