Eesti-Läti kolmas elektriühendus läheb Eleringile maksma üle 60 miljoni ({{commentsTotal}})

{{1503312960000 | amCalendar}}

Elering sõlmis esmaspäeval Empower AS-iga ja Leonhard Weiss Energy AS-iga lepingu Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Tööd maksavad käibemaksuta ligikaudu 60 miljonit eurot. Tegemist on Eleringi ajaloo suurima üksikinvesteeringuga vahelduvvoolu elektriliinidesse.

Elering täpsustas, et Eesti elektritarbijate võrgutasu liini uue liini rajamine ei suurenda.

„Liin on oluline mitmest aspektist – see moodustab põhiosa Eesti-Läti kolmandast elektriühendusest ja on ühtlasi olulisim eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa elektrisüsteemist. Samas teeb uus liin võimalikuks Lääne-Eesti taastuvenergia tootmisvõimekuste senisest oluliselt mastaapsema elektrivõrku integreerimise,“ selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Koos kolme aasta eest valminud sarnase Tartu-Viljandi-Sindi 330/110 kilovoldi õhuliiniga lõpetab ehitatav liin kogu Eestit katva tugeva 330 kilovoldi ringvõrgu trassil Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn projekti kogumaksumusega üle 100 miljoni euro.

Venemaast lahti sidumine ei sõltu ainult tehnilisest valmisolekust

60 miljonit eurot maksev projekt on osa Eesti-Läti kolmandast elektriühendusest ning seega oluline samm Balti elektrisüsteemide Venemaast lahti sidumise suunas. See, millal süsteemi lõplik lahtiühendamine Venemaast teoks saab, ei sõltu siiski vaid tehnilisest valmisolekust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

175 kilomeetri pikkuse kõrgepingeliini peavad 2020. aastaks valmis ehitama firmad Empower ja Leonhard Weiss. Liin kannab juhtmeid nii 330 kui 110 kilovoldise pinge jaoks.

"330 kilovolti on suurte energiavoogude transportimiseks üle riigi ja kaugemalegi ja 110 on sellise lokaalse tähendusega võrk," selgitas Empoweri juhatuse liige Janis Järvet.

"330 kilovolti õhuliini ehitus on selgelt Empoweri tugevus. Erinevalt meist on nemad ehitanud Eestis seni kõige pikema liini, mis oli Tartu-Sindi. Aga meil siis optika ja 110 kilovolti osa sellest," märkis Leonhard Weiss Energy juhatuse esimees Mait Keskül.

Lääne-Eestit läbiv liin võimaldab integreerida sealset tuuleenergia tootmisvõimsust, parandada saarte varustuskindlust ning hoida arvestatavat kaubanduslikku võimsust nii Soome kui Läti suunal. Kõige olulisem on aga samm Eesti elektrisüsteemi ühendamiseks Lätiga ning Vene süsteemist lahti haakimiseks. Jätkuv Sindi ja Kilingi-Nõmme vaheline lõik on juba valmis.

"Vast selle aasta lõpus kuulutame välja hanke Kilingi-Nõmme alajaamast ca 15 kilomeetrit Eesti piirini, kust lätlased lähevad oma liini ehitusega edasi," sõnas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tehniline valmisolek ei tähenda siiski veel kohest Venemaa süsteemist lahti haakimist.

"Ma arvan, et Venemaast me ise tõenäoliselt ei hakka ennast lahti ühendama enne, kui meil on arusaam, kuhu me sünkroniseerime Balti riikide elektrisüsteeme peale Vene süsteemist desünkroniseerimist," ütles Veskimägi. "Hiljemalt 2025 oleme valmis selleks, et kui olukord nõuab, töötame eraldi Balti sünkroonalana, edasi 2025 pluss jõuame loodetavasti sinna, et suudame end sünkroniseerida kas Kesk-Euroopaga või Põhjamaadega."

Häda korral oleks Venemaa süsteemist eraldi funktsioneerida võimalik ka praegu. 2019. aastal on plaanis viia läbi eralduskatse ehk füüsiliselt Balti riikide elektrisüsteem Venemaast mõneks ajaks eraldada.

Toimetaja: Priit Luts, Mart Linnart



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: