Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu ({{commentsTotal}})

{{1503315540000 | amCalendar}}

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

"Kui ma vaatan seda eelnõud, siis mul on tunne, et jutstiitsminister on astunud sotside reha peale ja hakkab riigilt ette andma käitumisreegleid, siinkohal politseile," ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ERR-ile.

Ta lisas, et ka praegu on politseil võimalik valida vahemik, kui suur karistus rikkujale määrata. "Nüüd antakse ette mõõdikud ette ja ei karistata mitte tegu, vaid rahakotti ja see on põhimõtteliselt vale."

Pevkuri sõnul paistab eelnõu tagant ainult soov riigikassat täita, aga ka see ei pruugi anda tulemust. Ta tõi näiteks, et rahandusministeeriumi andmetel sõidab 2/3 ettevõtjatest, kelle ametlik palk on alla 1000 euro, Toyota Land Cruiseriga.

"Ehk seega nad ei näita kogu oma sissetulekut. Ja inimeste jagamine esimeseks, teiseks ja kolmandaks Eestiks pole mõistlik tee. Samuti antakse motivatsioon oma sissetuleku varjamiseks. Tuleb karistada ikkagi tegu," rääkis Pevkur.

Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et üldises plaanis tema erakond antud plaani ei toeta.

"Jutt sotsiaalsest ebaõiglusest on vaid suitsukate, retsidiivset käitumist trahve suurendades ei muuda ja tegelik soov on saada riigieelarvesse raha," ütles Helme esmaspäeval ERR-ile.  Ta lisas, et trahvide sidumist on erakonnas põgusalt arutatud ja üldiselt ollakse sama meelt.

Helme lisas, et karistuse sidumisel sissetulekuga on ka filosoofiline pool. "Kui piirkiirust ületab üle 40 km/h tunnis vaesem inimene vana autoga, või jõukas inimene uue autoga, siis on nad korda saatnud sama rikkumise," lausus Helme.

Tema sõnul on politseile seadusandja jätnud kaalutlusõiguse  ehk diskretsiooni ehk kõigile rikkujatele "ei pea lajatama täie rauaga", vaid lähtuda saab konkreetsest olukorrast ja varasemast karistusregistrist.

Andres Ammas Vabaerakonnast möönis, et lõpliku hinnangu saab muidugi anda eelnõu tekstiga tutvudes, kuid ka tema oli pigem vastu.

Ta ütles, et karistuse suurus peab printsiibina sõltuma süü suurusest, mitte süüdlase sissetulekust. "Küsimus on, kas niisuguse lähenemisega ikka tuleb õiglust juurde? Või tuleb juurde vaid bürokraatiat? Kuidas nõutakse trahvi nn oü-tajatelt? Bemmiga jõmmi ametlik sissetulek on sageli miinimumpalk. Jään huviga ootama, kas eelnõu algatajad on kõike kaalunud ja küsimustele vastused leidnud või on tegemist ühe aegunud ilmavaate loosungliku ilminguga."

Liiklusjurist Indrek Sirk on trahvide sissetulekuga sidumise poolt

Liiklusjurist Indrek Sirk peab aga justiitsministeeriumi algatust õigeks. “Raskemate rikkumiste karistuste sidumine isiku sissetulekuga kasutusel mitmetes riikides ja on minu hinnangul igati õigustatud. Kuid karistuse eesmärgiks ei saa olla riigile raha saamine, seega on valesti seatud eesmärk teenida riigikassasse kümme miljonit lisaraha. Ka 2010. aastal tööle pandud kiiruskaameratest loodeti riigile rahamasinat, kuid tulemuseks on hoopis liiklejate hoidumine rikkumistest, mis peakski olema riigi tegelik eesmärk," ütles Sirk ERR-ile.

Raskemate rikkumiste eest rahatrahvi sidumisel sissetulekuga on Sirgi sõnul suurem lootus, et eelkõige keskmisest suurema sissetulekuga inimesed hoiduvad rikkumistest. "Tuleb küll märkida, et korduva juhtimisõiguseta sõitmise, üle 0,5 promilli ning üle 40 km/h kiiruseületamise korral suurenevad karistused ka "vaesematele" inimestele 25 protsenti," sõnas Sirk.

Süsteemi negatiivne külg on Sirgi hinnagul maksuameti andmete täielikkus, kuna inimeste ametlik sissetulek ja elustandard ei pruugi olla kooskõlas, samuti ei laiene süsteem välismaal töötavatele inimestele ning välismaalastele. "Positiivse poole pealt on selle eelnõuga võimalik ka väärteokaristusest tingimisi vabastada - osaliselt või täielikult. See kõik suurendab paindlikkust karistuste määramisel ning võimaldab individuaalsemalt inimesi mõjutada, tagamaks seda, mis tegelikult peakski olema riigi eesmärk- luua turvalisemat liikluskultuuri."     

 

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: