Turu kannatanuid aidanud afgaanist kirjutanud ajakirjanik saab ähvardusi ({{commentsTotal}})

Turu kesklinn 18. augusti õhtul, punases ruudulises särgis noormees on Ahmad Hosseini.
Turu kesklinn 18. augusti õhtul, punases ruudulises särgis noormees on Ahmad Hosseini. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajalehe Turun Sanomat ajakirjanikku, kes kirjutas nädalavahetusel loo Turu noarünnaku kannatanuid aidanud Afganistanist pärit noormehest, tabas solvangute ja ähvarduste laine. Osa teadetest olid sisuliselt ka tapmisähvardused ning politsei on alustanud kriminaalmenetlust.

Ajakirjanik Rebekka Härkönen kirjutas pühapäeval pikema loo Afganistanist pärit varjupaigataotlejast Ahmad Hosseinist, kes õpib parajasti Turu linnas sotsiaaltöötajaks. Kui ta reede õhtul Kauppatoril viibis ja parajasti bussipeatuse poole liikus, nägi ta pealt, kuidas kahe noaga relvastatud mees inimesi pussitama hakkas.

Tema ja tema sõber asusid põgenevat ründajat jälitama, põgenev ründaja aga pussitas põgenedes veel inimesi. Hosseini aga jätkas kurjategija jälitamist. Ründajat oli samal ajal jälitamas ka teisi inimesi, nii soomlasi kui ka välismaalasi, ning osa neist olid üritanud end relvastada toolide või muude kätte juhtunud esemetega. Peagi õnnestus politseinikel aga ründajat tulistada ning seejärel asus Hosseini vigastatuid aitama. Ajakirjanikule intervjuud andes oli Hosseini särk endiselt verine, sest ta oli pärast juhtunut ööbinud oma tuttavate juures ega polnud jõudnud veel oma ühiselamusse riideid vahetama. Veri sattus noormehe särgile, kui ta üritas kuni meedikute saabumiseni ühe pussitada saanud naise verejooksu peatada.

Soome meedias on ka teistes artiklites pööratud tähelepanu sellele, et nii pussitajale vastu astunud isikute kui ka vigastatute seas oli immigrandi taustaga inimesi - näiteks Turu ettevõtja Hasan Alazawii ja Rootsist tulnud turist Hassan Zubier. Mõlemad mehed üritasid ründajat takistada ja kannatanuid aidata ning said seetõttu ka ise vigastada.

Paraku aga ei võetud vähemalt Härköneni uudist mõnede lugejate poolt hästi vastu ning ajakirjanikule saabus sadu solvava või ähvardava sisuga teateid. Samuti avaldas paremäärmusluses süüdistatud portaal MV-lehti loo, milles väideti, et Hosseini tegelikult ei aidanud kedagi, loo juures aga avaldati foto, mis oli pärit üleüldse ühest teisest olukorras. Samas oli Härkönen kontrollinud Hosseinit puudutavat informatsiooni mitmetest allikatest ning sellest, kuidas noormees üht kannatanut aitab, on olemas ka valvekaamera materjale.

Politsei on teatanud, et uurib ajakirjaniku vastu suunatud vihakampaaniat sõltumata sellest, kas Härkönen seda ise soovib või mitte. Ajakirjanik ise on politsei poole pöördunud ainult selleks, et paluda oma intervjueeritava ehk Hosseini jaoks täiendavat kaitset.

Toimetaja: Laur Viirand



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: