Turu kannatanuid aidanud afgaanist kirjutanud ajakirjanik saab ähvardusi ({{commentsTotal}})

Turu kesklinn 18. augusti õhtul, punases ruudulises särgis noormees on Ahmad Hosseini.
Turu kesklinn 18. augusti õhtul, punases ruudulises särgis noormees on Ahmad Hosseini. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajalehe Turun Sanomat ajakirjanikku, kes kirjutas nädalavahetusel loo Turu noarünnaku kannatanuid aidanud Afganistanist pärit noormehest, tabas solvangute ja ähvarduste laine. Osa teadetest olid sisuliselt ka tapmisähvardused ning politsei on alustanud kriminaalmenetlust.

Ajakirjanik Rebekka Härkönen kirjutas pühapäeval pikema loo Afganistanist pärit varjupaigataotlejast Ahmad Hosseinist, kes õpib parajasti Turu linnas sotsiaaltöötajaks. Kui ta reede õhtul Kauppatoril viibis ja parajasti bussipeatuse poole liikus, nägi ta pealt, kuidas kahe noaga relvastatud mees inimesi pussitama hakkas.

Tema ja tema sõber asusid põgenevat ründajat jälitama, põgenev ründaja aga pussitas põgenedes veel inimesi. Hosseini aga jätkas kurjategija jälitamist. Ründajat oli samal ajal jälitamas ka teisi inimesi, nii soomlasi kui ka välismaalasi, ning osa neist olid üritanud end relvastada toolide või muude kätte juhtunud esemetega. Peagi õnnestus politseinikel aga ründajat tulistada ning seejärel asus Hosseini vigastatuid aitama. Ajakirjanikule intervjuud andes oli Hosseini särk endiselt verine, sest ta oli pärast juhtunut ööbinud oma tuttavate juures ega polnud jõudnud veel oma ühiselamusse riideid vahetama. Veri sattus noormehe särgile, kui ta üritas kuni meedikute saabumiseni ühe pussitada saanud naise verejooksu peatada.

Soome meedias on ka teistes artiklites pööratud tähelepanu sellele, et nii pussitajale vastu astunud isikute kui ka vigastatute seas oli immigrandi taustaga inimesi - näiteks Turu ettevõtja Hasan Alazawii ja Rootsist tulnud turist Hassan Zubier. Mõlemad mehed üritasid ründajat takistada ja kannatanuid aidata ning said seetõttu ka ise vigastada.

Paraku aga ei võetud vähemalt Härköneni uudist mõnede lugejate poolt hästi vastu ning ajakirjanikule saabus sadu solvava või ähvardava sisuga teateid. Samuti avaldas paremäärmusluses süüdistatud portaal MV-lehti loo, milles väideti, et Hosseini tegelikult ei aidanud kedagi, loo juures aga avaldati foto, mis oli pärit üleüldse ühest teisest olukorras. Samas oli Härkönen kontrollinud Hosseinit puudutavat informatsiooni mitmetest allikatest ning sellest, kuidas noormees üht kannatanut aitab, on olemas ka valvekaamera materjale.

Politsei on teatanud, et uurib ajakirjaniku vastu suunatud vihakampaaniat sõltumata sellest, kas Härkönen seda ise soovib või mitte. Ajakirjanik ise on politsei poole pöördunud ainult selleks, et paluda oma intervjueeritava ehk Hosseini jaoks täiendavat kaitset.

Toimetaja: Laur Viirand



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: