Nõuete rikkumine Talleggi haudejaamas tõi väärteomenetluse ({{commentsTotal}})

{{1503374100000 | amCalendar}}

HKScan Baltikumi äriüksuse juhi Anne Mere sõnul oli Loo alevikus Talleggi haudejaamas ilmsiks tulnud rikkumine jäme loomade heaolu eiramine, veterinaaramet alustas väärteomenetlust.

Ööl vastu esmaspäeva jõudis meediani videoklipp haudejaama prügikastist elusate ja surnud tibudega segamini.

Veterinaar- ja toiduameti Harjumaa veterinaarkeskus viis esmaspäeval haudejaamas läbi kohapealse kontrolli, kus tuvastas, et 20. augustil oli rikkis seade, millega tavapäraselt koorunud elujõuetuid tibusid võimalikult humaansel viisil hukatakse.

Menetluse käigus selgitatakse välja, miks elusad tibud jäätmekonteinerisse sattusid. Loomakaitseseaduse kohaselt on kuni ühepäevaste tibude hukkamine lubatud ning selleks võib kasutada ainult spetsiaalset töökorras seadet.

Loomakaitseseadus näeb ette võimaluse loomade tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest ettevõtjat karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga.

Ettevõte kinnitas teisipäeval, et võtab kasutusele kõik abinõud, et tulevikus taolised intsidendid ei korduks.

„Meil on väga kahju, et meie haudejaamas selline juhtum aset leidis, ning ma siiralt vabandan selle pärast,“ sõnas HKScan Baltikumi äriüksuse juht Anne Mere.

Tema sõnul on juhtunu teravas vastuolus HKScani põhimõtetega, mille kohaselt tuleb kõiki elusloomi kohelda humaanselt.

Talleggi haudejaamas kasvatatakse üles nii kana- kui ka kukktibud ning Euroopa Liidu direktiivide kohaselt tuleb mistahes soost elujõuetud tibud ja väljahaudumata embrüod koheselt võimalikult humaansel viisil hukata.

„See reegel kehtib ka juhul, kui hukkamiseks kasutatav masin mingil põhjusel ei tööta. Kahjuks näitas meedias levinud video selgelt, et meie haudejaamas eksiti nende reeglite vastu. Suhtume juhtunusse täie tõsidusega ning analüüsime juhtkonna ja töötajatega, milliseid muudatusi peame tegema tööprotseduurides ja reeglites, et selliseid juhtumeid tulevikus vältida ning tõsta töötajate oskust tulla toime eriolukordadega,“ kinnitas Mere.



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: