Nõuete rikkumine Talleggi haudejaamas tõi väärteomenetluse ({{commentsTotal}})

{{1503374100000 | amCalendar}}

HKScan Baltikumi äriüksuse juhi Anne Mere sõnul oli Loo alevikus Talleggi haudejaamas ilmsiks tulnud rikkumine jäme loomade heaolu eiramine, veterinaaramet alustas väärteomenetlust.

Ööl vastu esmaspäeva jõudis meediani videoklipp haudejaama prügikastist elusate ja surnud tibudega segamini.

Veterinaar- ja toiduameti Harjumaa veterinaarkeskus viis esmaspäeval haudejaamas läbi kohapealse kontrolli, kus tuvastas, et 20. augustil oli rikkis seade, millega tavapäraselt koorunud elujõuetuid tibusid võimalikult humaansel viisil hukatakse.

Menetluse käigus selgitatakse välja, miks elusad tibud jäätmekonteinerisse sattusid. Loomakaitseseaduse kohaselt on kuni ühepäevaste tibude hukkamine lubatud ning selleks võib kasutada ainult spetsiaalset töökorras seadet.

Loomakaitseseadus näeb ette võimaluse loomade tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest ettevõtjat karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga.

Ettevõte kinnitas teisipäeval, et võtab kasutusele kõik abinõud, et tulevikus taolised intsidendid ei korduks.

„Meil on väga kahju, et meie haudejaamas selline juhtum aset leidis, ning ma siiralt vabandan selle pärast,“ sõnas HKScan Baltikumi äriüksuse juht Anne Mere.

Tema sõnul on juhtunu teravas vastuolus HKScani põhimõtetega, mille kohaselt tuleb kõiki elusloomi kohelda humaanselt.

Talleggi haudejaamas kasvatatakse üles nii kana- kui ka kukktibud ning Euroopa Liidu direktiivide kohaselt tuleb mistahes soost elujõuetud tibud ja väljahaudumata embrüod koheselt võimalikult humaansel viisil hukata.

„See reegel kehtib ka juhul, kui hukkamiseks kasutatav masin mingil põhjusel ei tööta. Kahjuks näitas meedias levinud video selgelt, et meie haudejaamas eksiti nende reeglite vastu. Suhtume juhtunusse täie tõsidusega ning analüüsime juhtkonna ja töötajatega, milliseid muudatusi peame tegema tööprotseduurides ja reeglites, et selliseid juhtumeid tulevikus vältida ning tõsta töötajate oskust tulla toime eriolukordadega,“ kinnitas Mere.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: