Riik hooldab Piibe maanteed, ent ei arenda seda edasi ({{commentsTotal}})

Piibe maanteed küll hooldatakse iga-aastaselt, ent ei arendata edasi. Selleks on riigi põhimaanteed.
Piibe maanteed küll hooldatakse iga-aastaselt, ent ei arendata edasi. Selleks on riigi põhimaanteed. Autor/allikas: Maanteeamet

Riikliku teehoiukava alusel kuulub eelisarendamisele kolm põhimaanteed, ent ülejäänutele tehakse vaid põhihooldust. Muuhulgas hoiab maanteeamet korras endist Tallinna-Tartu põhitrassi, Piibe maanteed, ent edasiarendamisele tee ei kuulu.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütleb, et selle üle, milliseid maanteid hoitakse üksnes korras ja milliseid arendatakse ka edasi, paneb paika riiklik teehoolduskava.

Edasiarendamisele kuulub kolm põhimaanteed: Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu, kuivõrd neil on suurim liikluskoormus. Nn Piibe maantee, mis varem oli põhitrass Tallinna ja Tartu vahel, koosneb kõrvalmaanteedest, mis kuuluvad küll iga-aastasele hooldamisele, ent mitte arendamisele.

"Kõigepealt tegeleme meie teedevõrgu säilitamisega ja siis ka arendamisega, kus võimalik," ütleb maanteeameti peadirektor Priit Sauk. "Me arendame kõiki maanteid paremaks liiklusohutuse seisukohast, aga kui te küsite, kas võiks olla päevakorras Piibe maanteel Tartu maantee põhimõttel 2+1 või 2+2 sõiduratade arendus, siis vähemasti lähema kolme-nelja aasta plaanis selliseid projekte ei ole. Teekatte seisukoha mõttes aga hooldame nii seda kui ka kõiki teisi maanteid igal aastal vastavalt vajadusele."

Tallinna-Tartu maantee trassitööd ei hakka ehituse käigus ühelgi ajahetkel segama liiklust sedavõrd, et seda ajutiselt osaliselt Piibe maanteele üle peaks viima, kinnitab Sauk.

"Tallinna-Tartu maantee arendamine Kose-Mäo lõigul toimub täiesti uuel trassil, seega olemasolevat liiklust see ei mõjuta. Tee rajatakse uuele trassile ja kui ta valmis saab, siis avatakse liiklusele," selgitab Sauk.

Maanteeamet jälgib maanteede liiklussagedust iga-aastaselt. Viimase kahe aastaga on Eesti maanteede üldine liikluskoormus kasvanud viis-kuus protsenti. Samas aga ei jaotu liikluskoormuse kasv maanteedele ühtlaselt. Kui näiteks Tartu maanteel kasvab koormus iga aastaga mõnevõrra, siis Piibe maanteel on viimasel paaril aastal jäänud koormus samaks ja mõnel lõigul koguni vähenenud.

Piibe maanteel sõidab ööpäevas sõltuvalt lõigust suurusjärgus 850 kuni 3500 sõidukit, seevastu Tartu maanteel jääb ööpäevane liikluskoormus suurusjärgus vahemikku 6700 kuni 9000 sõidukit, sõltuvalt lõigust, näitavad paari viimase aasta mõõtmisandmed.

Sauk ütleb, et eelistab ka ise vahel Piibe maanteed, juhul kui sõit algab Põhja-Eestis Tallinnast idas, Maardu pool. Iganädalaselt Tallinna-Tartu vahet sõites on aga esimeseks eelistuseks siiski Tallinna-Tartu maantee kahe suurema linna vahet liiklemiseks.

"See on ikka ohutum, kiirem, otsem tee," põhjendab Sauk, ent kinnitab, et Piibe maantee on päris heas korras ning selle kasuks räägib vähem liiklust.

Toimetaja: Merilin Pärli



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: