Narkomaanid surevad seal, kus pole süstlavahetuspunkte ({{commentsTotal}})

Tarvitatud süstlad tugikeskuses.
Tarvitatud süstlad tugikeskuses. Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees

Kõige rohkem narkootikumi üledoosist põhjustatud surmi juhtub Tallinna magalapiirkondades, kus elavad sotsiaal-majanduslikult kehvemal järjel inimesed ega ole süstlavahetuspunkte, selgus politsei statistikast.

Tänavu jaanuarist juulini on Eestis uimasti üledoosi tõttu surnud 63 inimest, neist 38 Tallinnas. Mustas statistikas hoiavad kahte esimest kohta Lasnamäe (15 surma) ja Põhja-Tallinn (10). Põhja-Tallinnas on seejuures kõige rohkem surmi olnud just Sitsi asumi piirkonnas, mille elanikud sõdivad süstlavahetuspunkti rajamise vastu, kirjutas Eesti Päevaleht.

Peamine üledoosi põhjustaja on fentanüül segatuna teiste ainetega, näiteks amfetamiini ja diasepaamiga, aga üksikutel juhtudel ka kokaiini või metadooniga. Jõgevamaa Puurmani valla juhtumis saadi üledoos GHB-st, nn korgijoogist.

Kummaski kriisipiirkonnas, ei Lasnamäel ega Põhja-Tallinnas ei tööta ühtegi kahjude vähendamise keskust, kus sõltlased saaksid süstlaid vahetada ning nõustamist ja rehabilitatsiooniteenustele suunamist.

Tallinna linna ainuke süstlavahetuskeskus asub kesklinnas Lastekodu tänaval, kus MTÜ Convictus tegeleb süstlavahetusega ja sotsiaal-psühholoogilise nõustamisega tervise arengu instituudi (TAI) rahastusel. Selle ümbruses ega üldse kesklinnas ei ole tänavu olnud ühtegi narkootikumi üledoosist põhjustatud surmajuhtumit. Sama kehtib Magasini tänava keskuse kohta, kus MTÜ Pealinna Abikäsi samuti TAI rahastusel sõltlasi nõustab. Süstlavahetust seal siiski ei toimu.

Põhja-Tallinnale on saanud saatuslikuks see, et juba ligi poolteist aastat tagasi pandi seal kinni Erika tänaval tegutsenud süstlavahetus- ja nõustamiskeskus ning linnaosa uue keskuse avamiseni pole siiani jõutud.

Toimetaja: Priit Luts



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: