Vennad jäid vahele kaks miljonit eurot väärt fentanüüliga ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: ERR

Keskkriminaalpolitsei võttis hiljuti kinni vennad Dimitri K. (40) ja Paul K. (30), kellelt sadi kätte 2,5 kilo fentanüüli, sellest uimastikogusest oleks jätkunud narkodoosiks tervele Eestile ja jäänud veel ülegi.

Otsustavad asitõendid vendade vastu hankis politsei heaks töötanud matkija, kes ostis vendadelt fentanüüli. Müüjad käisid mehele ise peale, et ta võiks osta suurema koguse, kirjutas Eesti Ekspress.

Riigiprokuratuur ütles, et ära võetud uimastikogusest võinuks saada ühekordse narkojoobe ligikaudu 1,5 miljonit inimest. Üksikdoosidena müües oleks fentanüüli turuväärtus ületanud 2 miljonit eurot.

Uurimise andmetel ajasid vennad fentanüüliäri vähemalt käesoleva aasta algusest. Neil oli oma kliendibaas. Narkomüük käis äärmiselt konspireeritult, osa tehingutest tehti näiteks krüptorahas bitcoinides.

Toimetaja: Priit Luts



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: