Fotod: Pärnus sai nurgakivi uus kasevineeritehas ({{commentsTotal}})

Pärnus asetati kolmapäeval nurgakivi Metsä Woodi kasevineeritehasele, mis loob Pärnumaale ligikaudu 200 uut töökohta.

Metsä Groupi tegevjuht Kari Jordan ütles tseremoonial, et see on nende jaoks tähtis investeering ning vajalik, et ülemaailmselt kasvavale vineerinõudlusele vastata.

"Uus tehas on hea näide Soome ja Eesti vahelisest koostööst. Eestis on soodne ärikliima ja riik pakub häid logistilisi ühendusi meie peamiste turgudega,“ sõnas Jordan.

Metsä Woodi Pärnu tehase aastane kasevineeri tootmisvõimsus on 50 000 kuupmeetrit ja investeeringu kogumaht on ligikaudu 55 miljonit eurot.

Kasespoon toodetakse Soomes Äänekoskis ning seejärel valmistatakse sellest Pärnu tehases kasevineer. Uus tehas loob Pärnumaal ligikaudu 200 uut töökohta.

Metsä Woodi ja Nordecon ASi vahel sõlmitud ehitusleping hõlmab 29 000 ruutmeetri suuruse tootmissaali ehitamist, tööväliseid ruume ja kontoripinda. Tehas alustab tootmist tuleva aasta lõpus.

Kasevineeritehase rajamine Pärnusse on osa Metsä Woodi 100 miljoni euro suurusest investeerimisprogrammist, mille Metsä Wood avalikustas mullu juunis. Programm viiakse ellu 2017.–2018. aastal.

Toimetaja: Karin Koppel



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: