Hiina ja India sõdurite "kivisõjast" jõudis avalikkuse ette ka video ({{commentsTotal}})

Kaklus ja
Kaklus ja "kivisõda" Hiina ja India sõdurite vahel. Autor/allikas: Video stoppkaader

India ja Hiina sõdurite vahel leidis eelmisel nädalal Tiibeti platool, Aksai Chini piirialal aset vastasseis, mille puhul küll relvi ei kasutatud. Selle asemel loopisid kahe tuumariigi sõdurid vastaspoolt kividega ning nüüd on avalikkuse ette jõudnud ka video.

Hiina sõdurid loopisid teisipäeval India sõjaväelasi kividega Ladakhi maalilises mägipiirkonnas asuva turismimagneti Pangongi järve lähedal, ütles anonüümsust palunud India kaitseametnik eelmise nädala kolmapäeval.

Ametniku sõnul püüdsid Hiina sõdurid kaks korda India territooriumile siseneda, kuid löödi tagasi. "Leidis aset väiksem vahejuhtum. Hiina poolelt lähtus mõningast kividega loopimist, aga olukord saadi kiiresti kontrolli alla."

15. augustil ehk India iseseisvuspäeval filmitud videos on aga näha, et vastasseis oli esialgu arvatust palju intensiivsem - kive vihises õhus päris ohtralt. Lisaks on näha, et kahe suurriigi sõdurid läksid omavahel ka käsitsi kokku, vahendas Daily Telegraph.

Ametniku sõnul lahenes India ja Hiina sõdurite vastasseis pärast seda, kui mõlemad taganesid oma esialgsetele positsioonidele.

Ladakhi koduosariigi Jammu ja Kashmiri politsei sõnul on kokkupõrked kahe riigi kontrolljoonel (LAC) üsna sagedased. "Vahejuhtumeid esineb igal suvel, aga see intsident oli veidi pikem ja tõsisem kui varasemad, aga relvi siiski ei kasutatud," ütles Srinagari politseiallikas AFP-le.

Pangongi järve piirkond asub 4000 meetri kõrgusel Tiibeti platool.

India väidab, et Hiina valduses on 41 400 ruutkilomeetri suurune ala Kashmiris Aksai Chinis, mis tegelikult kuulub talle.

Kokkupõrge langeb ajale, kui Hiina ja India sõdurite vahel kestab teist kuud vastasseis Himaalaja platool asuval vaidlusalusel alal.

Piiritüli lahvatas uuesti juunis, kui Hiina sõdurid hakkasid pikendama teed läbi Doklami territooriumi, mida hiinlased tunnevad "Donglangina". Tegemist on piirkonnaga, mida nõudlevad endale nii Hiina kui ka Bhutan.

Bhutani lähedane liitlane India saatis seejärel ehitusprojekti takistamiseks piirkonda väed. Peking reageeris sellele süüdistustega Delhi aadressil Hiina territooriumile sisenemises.

Hiina on öelnud, et läbirääkimised ei saa alata enne, kui India on oma väed tagasi tõmmanud. India sõnul peavad mõlemad pooled väed ära viima üheaegselt.

Platoo on strateegiliselt tähtis, sest annab Hiinale ligipääsu kitsale maaribale, mis ühendab India kirdeosariike ülejäänud riigiga.

Kaks tuumariiki pidasid 1962. aastal India Arunachal Pradeshi osariigi pärast maha lühikese sõja.

Pinged LAC-il suurenesid 2014. aastal, kui Hiina sõdurid liikusid alale, mida India peab endale kuuluvaks, vallandes kaks nädalat kestnud sõjalise vastasseisu, mis varjutas Hiina presidendi Xi Jinpingi visiiti Indiasse.

Video: 

Toimetaja: Laur Viirand



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: