Erik Gamzejev: Eesti tuleviku määravad tänased noored õpetajad ({{commentsTotal}})

Peagi algava uue kooliaasta puhul tasub eriliselt tähele panna klasside ette astuvaid noori õpetajaid. Nendest sõltub suurel määral Eesti riigi tugevus, edu ja elujõulisus paarikümne aasta pärast, märgib Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Olen mõelnud, kui palju vaesem ja hallim oleks olnud mu oma kool – endine Kohtla-Järve 1. keskkool, praegune Järve gümnaasium –, kui sinna poleks omal ajal pärast kõrgkooli lõpetamist suunatud füüsikaõpetaja Lehho Jõumeest, inglise keele õpetajat Juhan Valgoja või geograafiaõpetaja Sirje Jõemaad. Kellelgi neist polnud selle kandiga varem peaaegu mingit pistmist. Nad tulid aastakümneteks ning seisid koos heade kolleegidega selle eest, et selle tugevasti nõukogudemeelse ja venekeelse linna eesti kool oleks üks Eesti tugevamatest. Sellest koolist sirgus palju tänapäeva Eesti elu mõjukaid kujundajaid − olgu eri valdkondadest nimetatud näiteks teatrimees Üllar Saaremäe, majandusanalüütik ja poliitik Maris Lauri, luureekspert Tarmo Türkson või ERRi juhatuse liige Urmas Oru.

Või kuivõrd ergastavalt võis mõjuda Narva eesti kooli jaoks see, et 1980. aastate teises pooles andis seal mõned aastad keemiatunde Igor Maksimov, keda Eesti laiem avalikkus teab Onu Bellana.

Tänapäeva vabas ühiskonnas pole kohane sundida kõrgkoolilõpetajaid konkreetsetesse koolidesse tööle minema. Ometigi ootavad ning vajavad uusi õpetajaid kümned ja kümned koolid Eestimaa eri paigus. Ainuüksi Õpetajate Lehe tööpakkumiste rubriigi põhjal on pisut rohkem kui nädal enne uue õppeaasta algust Eestimaa koolides puudu rohkem kui paarsada õpetajat. Esmaspäevase seisuga otsisid näiteks klassiõpetajaid 22 ning matemaatika- ja inglise keele õpetajaid 13 kooli.

Õpetajate puudus on endiselt suur, hoolimata sellest, et koole jääb peaaegu iga aastaga aina vähemaks ja õpetajate palgakasv on viimastel aastatel olnud enamiku teiste ametitega võrreldes üks kiiremaid.

Paari aasta tagune uuring tõi esile, et Eestis on vanemaealiste õpetajate osakaal OECD riikide hulgas suurim. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine vanus on 48 aastat [alla 30-aastaseid õpetajaid on üldhariduskoolides vaid 7 protsenti -toim]. Eesti vene koolides on õpetajate keskmine vanus veelgi suurem. Suur osa neist on saanud pedagoogihariduse nõukogude süsteemis väljaspool Eestit ning kehv eesti keele oskus pole võimaldanud neil ka täiendusõppes oma teadmisi nüüdisajastada ja Eesti haridussüsteemiga paremini kooskõlla viia.

Selle tagajärjel kannatavad eelkõige vene koolides õppivad lapsed, kelle PISA testide tulemused on märksa viletsamad kui nende eakaaslastel eesti koolides. Piinlik kurioosum on seegi, et ka rohkem kui veerand sajandit pärast Eesti iseseisvuse taastamist ei suuda paljud vene põhikooli lõpetajad üheksa aastaga elementaarselgi moel eesti keelt selgeks saada.

Osale poliitikutest meeldib oma valijaskonna hääli kokku meelitada loosungiga vene kooli kaitsmisest kurja Eesti riigi kavatsuste eest suruda peale eestikeelset õpet. Tegelikkuses tehakse aga sel moel nendele koolinoortele karuteene, selle asemel et aidata otsida koos lahendusi, kuidas võimalikult sujuvalt ja valutult vene koole paremale tasemele viia. Et see on võimalik, tõestavad mõne eduka kooli näited, olgu need Narva keeltelütseum või Ahtme gümnaasium.

Hoiakute kujundamisel nii eesti keele, kultuuri kui ka ajaloo suhtes on kahtlemata oluline roll vanematel. Ent kooli ja õpetajate mõju ei tasu sugugi alatähtsustada. Nii et see, kui palju ärksaid noori õpetajaid jõuab lähiaastatel vene koolide klasside ette, on ka Eesti ühiskonna lõimumise üks võtmeteguritest. Selleks on vaja läbikaalutud ja pikaajalist plaani, mitte ainult üksikuid kampaaniaid, mida on lähiajaloos korduvalt proovitud.

Eraalgatuslik programm „Noored kooli“ on toonud rohkem kui kümne aastaga klassidesse 145 noort õpetajat. Üle poole neist on jäänud kooli ka kauemaks kui ettenähtud kaks aastat, osa on eluga edasi liikunud muudel radadel. Võib-olla oleks mõistlik anda sellele positiivsele kogemusele riigi toel suurem haare, et neid särasilmseid õpetajaid, kes selle programmi kaudu koolidesse jõuavad, oleks igal sügisel kordades rohkem kui 17. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: