Linnapeakandidaadid vastavad | Tallinna haiglad on jäänud 20. sajandisse ({{commentsTotal}})

Tallinna linn on aastaid planeerinud Lääne- ja Ida-Tallinna haiglate ühendamist ning uue hiigelhaigla loomist Lasnamäele. Rainer Vakra (SDE), Kristen Michal (Reformierakond) ja Taavi Aas (Keskerakond) märgivad, et ühendamine on eelkõige vajalik teenuste arendamiseks, kuid konservatiivid Martin Helme (EKRE) ja Raivo Aeg (IRL) on suurprojekti osas skeptilised. 

Kristen Michali arvates peab koos uue hiigelhaiglaga uuenema ka pakutavate teenuste kvaliteet. Tema sõnul peab antud projekti puhul rakendama täiesti uut põhimõtteliselt lahendust. Nii leiab Michal, et näiteks arsti juurde registreerumisel peaks patsiendid helistama registratuuri, vaid neil võiks olla võimalus registreerida visiit näiteks mobiilirakenduses. 

Martin Helme ja Raivo Aeg toonitavad, et Lasnamäe pole uuele keskhaiglale kindlasti õige koht. Aegi hinnangul pole Lasnamäe tõmbepunkt kuhu teiste linnaosade elanikel oleks mugav tulla. Helme seevastu leiab, et suurprojekti raames oleks praegusel linnavõimul võimalus sõlmida kahtlaseid tehinguid. Lisaks sellele arvab Helme, et Tallinna haiglate võrgustik peaks olema detsentraliseeritud.

Rainer Vakra tunnistab, et hiigelhaigla projektil on palju plusse. Tema sõnul vajavad praegused Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad tänapäevaseid ruumilahendusi. Lisaks sellele arvab Vakra, et eelpool mainitud kaks haiglat oleks pidanud juba ammu liituma, sest praegune konkurentsi olukord ei soosi kummagi meditsiiniasutuse arengut. Seda eriti olukorras, kus Vakra sõnul maksab suurema osa mõlema haigla tegevusest kinni haigekassa. 

Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas ütleb, et ei poolda kahe Tallinnale kuuluva äriühingu lihtsalt paberi peal liitmist. Lisaks sellele sõnab Aas, et praegused haiglakompleksid pärinevad eelmisest sajandist, kuid tänapäevane meditsiin vajab täiesti teistsugust taristut, mida praegustes hoonetes pole võimalik saavutada. 

Toimetaja: Allan Rajavee



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: