Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra ({{commentsTotal}})

{{1503495060000 | amCalendar}}

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008. aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Kui 2008. aastal tehti Eestist Egiptusesse 113 795 külastust, siis aastal 2016 oli see arv 9283.

Eesti turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus ütles ERR-ile, et 2008. aastal oli Egiptuses sihtkohtadeks nii Sharm el Sheikh kui ka Hurghada, 2016. aastal ainult Hurghada.

Luguse sõnul oli 10 aastat tagasi kogu reisiturg teistsugune. "Egiptus oligi ülipopulaarne talvesihtkoht. Neid on tänapäeval lihtsalt rohkem, turg on arenenud, tooteid on rohkem," selgitas ta.

Sügisest taastub ka Sharm el Sheikh reisisihtkohana. "Praegu on juba näha esimesel poolaastal nii Hurghada tõusu ja reisikorraldajad ütlevad, et päris aktiivne broneerimine on olnud talvereisidele mõlemasse sihtkohta," sõnas ta.

Alternatiivsed sihtkohad Egiptusele on Luguse sõnul olnud Kanaari saared, aga ka sihtkohad Aasias ja Ameerikas. "Maailm on läinud aina väiksemaks ja kättesaadavamaks," ütles Lugus.

Reisiagentuuri Estravel turundusdirektor Airi Ilisson-Cruz ütles ERR-ile, et Egiptusesse reisimine hakkab taas hoogu koguma.

"Talvehooajal on vähe sihtkohti, kuhu saaks Eestist lühikese lennuajaga ja kus oleks kindla peale soe. Egiptuse alternatiivina on kasvanud Araabia Ühendemiraatide, Kanaari saarte ja Aasia külastamine. Eesootaval talvehooajal on aga Egiptus taas väga populaarne. Lisaks Hurghadale on Eestist algavate puhkusereiside valikus tagasi Sharm el Sheikhi kuurord ja Estraveli suvine statistika näitab, et talvehooajaks ette ostetud puhkusereiside edetabelis on Egiptus taas kolme populaarsema sihtkoha hulgas," rääkis Ilisson-Cruz.

Eesti Pank on andmed leidnud statistiliste mudelite abil, mille sisendiks on anonüümse mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmed reisijate liikumise kohta üle Eesti riigi piiri.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Allan Rajavee



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: