Mupo viis Tallinnas läbi valideerimise lauskontrolli ({{commentsTotal}})

{{1503558120000 | amCalendar}}

Munitsipaalpolitsei tahab Tallinna ühistranspordi lauskontrollidega panna rohkem inimesi oma sõite valideerima. Selle eesmärk on koguda andmeid, mis on vajalikud ühistranspordisüsteemi parandamiseks.

Tallinna bussipeatustes kontrollivad neljapäeval kümned munitsipaalpolitsei patrullid ühistranspordikasutajate sõidupileteid. Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere kinnitusel hakatakse selliseid aktsioone läbi viima ka edaspidi, kuid siis enam sõitjaid ette ei hoiatata, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Toompere sõnul on munitsipaalpolitseile rohkem vahele jäänud tasuta sõiduõiguse valideerimata jätnud isikuid kui täitsa ilma piletita sõitjaid. Trahvi võib määrata aga mõlemat sorti rikkujatele.

"Meil on isegi riigikohtu lahend olemas selle kohta, et kuigi on Tallinna kodanik ja omab tasuta sõidu õigust, siis valideerimise kohustus on ikkagi olemas. Ja ma arvan, et 24. augustil saavad kõik karistada. Eks erandeid on alati ja menetlejal on ka alati otsustusõigus," ütles Toompere.

Mupo ei trahvinud aktsiooni käigus kedagi

Mupo kontrollis neljapäeval kahe tunni jooksul 72 transpordivahendit ja 2770 reisijat. Nendest valideerimata ühiskaardiga reisijaid oli 63 ja piletita 51. Lisaks oli 6 reisijat ilma igasuguse dokumendita, teatas mupo pressiesindaja Meeli Hunt.

Kõikide reisiõigust mitteomavate inimestega viidi läbi vestlus ja selgitati valideerimise ning pileti ostmise vajadust ning suunati nad kas rohelist kaarti või piletit ostma. Alternatiivne võimalus oli ka jalgsi teekonda jätkata.

Kui neljapäeval toimunud piletikontrolli aktsioon oli profülaktilise iseloomuga ja ühtegi inimest ei karistatud, siis järgmised aktsioonid saavad toimuma sarnaselt politsei "kõik puhuvad" aktsiooniga, kus kontrollimise aega ega kohta ette ei teatata. Ja järgmistel kordadel hakatakse piletita ja valideerimata kaardi omanikke ka karistama.

Transpordiamet: valideerimine aitab ühistransporti paremini korraldada

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo rõhutab, et sõitude valideerimine on parema ühistranspordi korraldamise jaoks oluline.

"Kes ikka ühistranspordis ei valideeri, sellega me ei oska tegelikult arvestada, kas liinivõrgu muudatuste osas või täiendava veomahu planeerimise osas," sõnas Harjo.

Sõidupiletite elektrooniline valideerimissüsteem on Tallinnas juba viimased viis aastat töös olnud.

Transpordiamet on tänu sellele saanud koguda suure hulga andmeid inimeste sõitude kohta, mille põhjal ühistranspordis muudatusi teha.

Andres Harjo sõnul on näiteks ilmnenud, et kuigi enamik linlasi sõidab põhiliselt elamurajooni ja kesklinna vahet, on vaja transporti parandada ka mõnes muus piirkonnas.

Harjo ütleb, et valideerimisandmete põhjal pole siiski veel ühistranspordis muudatusi tehtud. Selleks oli Tallinna transpordiametil vaja riigi andmekogudest saada ka inimeste elu- ja töökohavahelised seosed. Harjo sõnul analüüsitakse nüüd kõiki neid andmeid.

"Tehnikaülikooliga praegu käib see liinivõrgu modelleerimine ja ettepanekute tegemine. See töö peaks nüüd sügisel lõpuks valmis saama. Siis saame juba konkreetsemalt rääkida liinide muudatustest," lausus ta.

Ühistranspordi muudatused tulevad küll pärast lõpliku analüüsi valmimist, kuid juba praegu on transpordiametil mõned plaanid paika pandud.

"Kui lennujaama trammi ring valmis saab, siis kindlasti lennujaamas toimuvad muudatused läbivate liinide koha pealt. Siis plaanis on 49. liin, mis täna sõidab Viimsi ja Ülemiste keskuse vahel, pikendada Viimsisse," ütles Harjo veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: