Uus relvaseadus eeldab loataotlejalt paremat põhjendamist
Valitsus kiitis neljapäeval heaks relvaseaduse muudatused, mis eeldavad relvaloa taotlejalt paremat põhjendamist ning võimaldavad võtta luba ära neilt, kes hinnatakse ohuks riigi julgeolekule. Seadusemuudatused peaksid jõustuma uuest aastast.
Relvaseaduse muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Muudatuste eesmärgiks on kindlustada see, et relva omamine ja käsitsemine oleks nii omaniku kui ka ühiskonna jaoks turvaline.
Selleks peab edaspidi olema relvaomamise vajadus paremini põhjendatud ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) saab õiguse vajadusel relvaloa väljaandmisest keelduda.
Võrreldes kehtiva seadusega välistatakse eelnõuga soetamis- või relvaloa andmine inimesele, kelle suhtes esineb kahtlus, et ta on ohuks riigi julgeolekule. Kui sellisele inimesele on varasemalt väljastatud soetamis- või relvaluba, on PPA-l edaspidi õigus see peatada või kehtetuks tunnistada.
Esmaabikoolitus ja kollektsioneerimisluba
Ühtlasi kehtestab riik relvaloa uuendamisel kohustuse läbida relvakäsitsemise katse, juhul kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamise eesmärgil. Taotleja peab läbima ka vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse.
"See on vajalik selleks, et veenduda, et inimene tõepoolest on pädev relva käsitsema ega ole ohuks iseendale ega teistele," põhjendas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar ERR-ile.
Üksnes turvalisuse tagamise otstarbel enam kui kaht tulirelva omavad inimesed peavad edaspidi taotlema PPA-lt tulirelvade kollektsioneerimise luba, samuti peab neil relvade hoiustamiseks olema relvahoidla.
Riik piirab ka sportrelvade padrunite lubatud hoiustamiskogust. Kui praegu on lubatud hoiustada tuhat padrunit iga sporditulirelva kohta, siis uuest aastast võib inimesel olla korraga kokku maksimaalselt 5000 padrunit kõigi tema tulirelvade kohta kokku.
Edaspidi tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPA-s registreerida.
"On oluline omada võimalikult palju teavet Eestis olevate tulirelvade kohta kogu relva olelusringi jooksul tootmisest kauplemise, omamise ja valdamise, laskekõlbmatuks muutmise ja hävitamiseni," põhjendas Kommusaar.
Füüsiline isik võib Eestis relva soetada, omada ja vallata jahipidamiseks, laskespordiga tegelemiseks, turvalisuse tagamiseks ehk enese ja oma vara kaitseks, kutsealal tegutsemiseks ja kollektsioneerimiseks.
Seega peab inimene relvaluba taotledes valima, millisel otstarbel ja millist tulirelva ta vajab. Seda nõuab ka juba kehtiv seadus ning PPA-s luba taotledes küsitakse taotlejalt ka juba nüüd, miks ta relva vajab, kuidas ta kavatseb seda turvaliselt hoiustada jms.
"Seaduses põhjendamiskohustuse selgemalt väljatoomise eesmärk on eelkõige suunata relva soetada soovivad inimesed rohkem mõtlema sellele, kas üldse ja milleks neil tulirelva vaja on," selgitas Kommusaar põhjendamise eesmärki.
"Kuna tulirelv on oma olemuselt agressiivne ja invasiivne (enesekaitse)vahend, siis on nii relvaomaniku enda kui teiste isikute turvalisuse huvides oluline, et relva omandamise soov oleks põhjalikult läbi mõeldud. Põhjendused saavad olla väga erinevad, näiteks relva kaliibripõhised, relva suuruse ja omaduste põhised, relva kuju või kasutusepõhised jm."
Loast võib ka ilma jääda
Uus seadus annab parema võimaluse inimene vajadusel ka relvaloast ilma jätta.
Iseenesest võimaldab ka praegune relvaseadus tunnistada kehtetuks nende inimeste relvaload, kes ühel või teisel põhjusel - näiteks terviseseisundi või toimepandud süütegude tõttu - ei sobi enam relvaomanikuks. Nüüd aga võib relvaloa andmisest keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule ning seejärel käib kõik juba kiiresti.
"PPA vormistab relvaloa kehtetuks tunnistamise korral haldusotsuse, milles põhjendatakse loa kehtetuks tunnistamist ning see otsus edastatakse relvaloa omanikule. Pärast relvaloa kehtetuks tunnistamist on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu inimene, kelle valduses see luba, relv ja selle laskemoon on, kohustatud need hiljemalt loa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile," selgitas Kommusaar.
Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis, kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse seejuures eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See peab tagama, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.
Jahituristidele Eestis relvaeksami tegemise nõue samas ei laiene.
"Välismaalastest jahituristid ei pea relvaseaduse muudatuste kohaselt täiendavat relvaeksamit sooritama. Nemad reisivad Eestisse PPA väljastatud ühekordse loa või Euroopa tulirelvapassi alusel. Seega piisab sellest, kui nende kodumaal on nende relvakäsitsemise oskusi kontrollitud ja relvaluba väljastatud. Lisaks on Eestisse reisimisel oluline, et neid oleks siia kutsunud mõni jahiselts," ütles Kommusaar.
Relvaseaduse eelnõu oli enne valitsusse jõudmist veebruarist saati justiitsministeeriumis kooskõlastusringil, küsiti ka huvigruppide arvamust.
"Küsimused, mis arutelu vajasid, olid näiteks selles osas, kas eestikeelset relvaeksamit peaks saama sooritada ka tõlgi vahendusel, samuti arutleti relvaloa saamise tingimuste üle, eelkõige relvaloa andmisest keeldumise aluste üle," selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels peamisi arutelukohti.
Toimetaja: Merilin Pärli