September tuleb Tallinnas liiklejatele pingeline ({{commentsTotal}})

Tallinn paistab silma liiklusmärkide rohkusega.
Tallinn paistab silma liiklusmärkide rohkusega. Autor/allikas: Siim Lõvi

September toob Tallinna liiklusele tavapärasest suurema koormuse, kuna lisaks kooliaasta algusele ja teetöödele toimub Eesti eesistumisega seoses rohkem suurüritusi kui juulikuus. Kesklinnas ja Kultuurikatla ümbruses muutub septembris ka liikluskorraldus.

Põhja prefekt Kristian Jaani võrdles, et kui juulikuus oli politsei kaasatud kuue eesistumise ürituse korraldusse, siis septembris on kõrgetasemelisi kohtumisi üheksa, sealhulgas digivaldkonna tippkohtumine, mis on eesistumise kõige suurem üritus ning mis toob Eestisse Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid, teiste seas ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli.

Jaani rõhutas, et septembrikuu on liiklejatele ka ilma eesistumiseta alati suur väljakutse, kuna puhkusteperiood saab läbi, suvitajad tulevad tagasi linna ning lapsed hakkavad taas koolis käima. "Kannatlik meel on see, mille iga linnaelanik ja külaline peab kogu septembri jooksul Tallinnas liigeldes kaasa võtma," sõnas ta.

Info liiklusmuudatuste kohta saadab politsei Põhja-Tallinna elanikele ja ettevõtjatele otsepostiga koju. "Mõte on selles, et paberi saab panna kodus seina peale ja inimene saab iga hetk lugeda, millistel aegadel on Tallinna liiklus võib-olla veel intensiivsem kui see igapäevaselt on," sõnas Jaani. Lisaks paneb politsei Kultuurikatla ümbrusse senisest kordades rohkem infotahvleid, millelt on samuti näha, millistel kuupäevadel ja millistes kohtades võib liiklus olla tavapärasest intensiivsem. Operatiivinfot saab ka politsei kodulehelt.

Juuli õppetundide põhjal on politsei teinud oma tegutsemisse ka mõned muudatused. Näiteks hakatakse delegatsioonide eskortimisel kasutama trammiteid, et mitte häirida tavaliiklust sõiduteedel. "Täna on põhimõtteliselt lennujaamast kuni Kultuurikatlani võimalik sõita mööda trammiteed, me oleme seda juba katsetanud," rääkis Jaani. Selline lahendus peaks võtma tavaliikluselt koormust vähemaks.

Võimalusel jalgsi, bussiga või rattaga

Tallinna liikluskorralduse osakonna juht Talvo Rüütelmaa tõdes, et suvi on toonud liiklejatele teetööde tõttu palju väljakutseid ning statistika järgi on inimesed hakanud oma sõite seetõttu rohkem läbi mõtlema. Võrreldes eelmiste suvedega on sõidukite hulk linnas vähenenud kuni 30 protsenti.

"September on Euroopas teadupärast autovaba kuu – ka Eesti kliimas on võimalik sõita jalgrattaga ja käia jalgsi, nii et palume tõesti oma sõidud läbi mõelda, teha ühe sõiduga võimalikult palju kasulikku ja liigelda jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga," sõnas Rüütelmaa. Ametlik autovaba päev on Tallinnas 24. september. Kui autoga liiklemist pole võimalik sel päeval siiski vältida, soovitab Rüütelmaa sõita autoga välja tavapärasest varem, vaadata üle operatiivinfo, kuulata raadiot ja enne kodust väljumist visata pilk Tallinna liikluskaameratele.

Politsei märkis, et kui juulis kulges üldjoontes kõik plaanipäraselt, siis liikluses tekitasid enim probleeme autojuhid, kes sõitsid punase tule ajal ristmikule ning seiskasid sellega liikluse – Jaani kinnitusel pole see üksikjuhtum, vaid küllaltki levinud praktika. Eriti probleemne on see Mere puiestee ja sadama ristumiskohal. "Me pidime mitmel korral panema politseiametnikud ristmikule lihtsalt sellepärast, et juhtida tähelepanu fooris parasjagu põlevale tulele ehk siis dubleerima valgusfoori kui liikluskorraldusvahendit füüsilise inimesega,“ möönis Jaani.



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: