Ministeerium muudab kehalise kasvatuse ainekava kaasaegseks liikumisõpetuseks ({{commentsTotal}})

Ligi kolmveerand 7-13aastastest noortest ei liigu koolipäeva jooksul piisavalt, selgub Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööst. Ennast ei liigutata piisavalt ka kehalise kasvatuse tunnis ning olukorra parandamiseks on haridusministeerium asunud kujundama kehalise kasvatuse ainekava ümber kaasaegseks liikumisõpetuseks.

Soovituslikult peaks laps liikuma iga päev vähemalt tund aega nii, et tekiks soojatunne ja hingamine sageneks. Sel teemal doktoritööd kaitsnud Kerli Moosese sõnul võiks olukorra parandamiseks rohkem liikuda ka koolitundide ajal. Tartu ülikooli liikumislabori algatatud programm Liikuma Kutsuv Kool seda ka saavutada püüab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On võimalik veel lõimida tunni sisu liikumisega. Näiteks matemaatikaülesande lahendamine toimub kuidagi läbi liikumise, kas on näiteks vastused pandud seina peale ja laps peab siis, kui ta leiab õige vastuse, minema puudutama õiget vastust. Lahendusi on erinevaid," arutles Mooses.

Tihti piiravad laste kehalist aktiivsust koolis peale nutitelefonide ka kooli sisekorraeeskirjad, mis lihtsalt joosta ei luba.

"Kõik ütlevad, et ei tohi joosta, aga meid ei huvita, me jookseme ikka ringi," ütles Kert.

"Meil on kehka niimoodi, et me teeme rohkem harjutusi ja tunni lõpus paar minutit mängime jalgpalli, kuigi ma tahaks terve tunni mängida jalgpalli," rääkis Kren Saimon.

Praegune kehalise kasvatuse ainekava sarnaneb suuresti sellele, mida tänane keskealine põlvkond koolis õppis. Et liikumisharjumust soodustada on haridusministeerium asunud kehalisest kasvatusest vormima kaasaegset liikumisõpetust.

Aine muutub individuaalsemaks, vähem spordialakeskseks ja suureneb tundide arv.

"Tegelikult on ju viimasel ajal tulnud juurde hästi palju uusi spordialasid või on spordialad oma olemuselt teisenenud ja paraku nüüdisaegsete spordialadega tegelemist ainekava ei soodusta. Üks niisugustest asjadest võiks olla fitness, mida on küll võib-olla võimalik käsitleda võimlemise all, või saalihoki. Me ei räägi praegu ainekavas näiteks käsipallist ja selliseid alasid on veel teisigi," rääkis haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik.

Uuenenud liikumisõpetuse ainekava loodab ministeerium valmis saada aasta pärast.

 

Toimetaja: Merili Nael



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: