Amet: “tervendajate” tegevust ei saa piirata, sest Eestis on demokraatia ({{commentsTotal}})

Tarbijakaitseameti sõnul ei ole luba tervendada päris sama, mis luba ravida.
Tarbijakaitseameti sõnul ei ole luba tervendada päris sama, mis luba ravida. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi alternatiivravil põhinevatel toodetel ja teenustel hoiavad Eestis ametid silma peal, ei saa tegelikult kõiksuguste ravitsejate ning tervendajate tegevust piirata, sest seegi arvatakse Eestis demokraatlike vabaduste hulka seni, kuni see kellelegi tervisele otseselt ohtlik ei ole.

“Üldjuhul on Eesti demokraatlik riik, kus inimeste tegevusvabadust, kui selle tegevusega ei seata ohtu teiste inimeste elu ja tervist, ei piirata,” ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Iiris Saluri ERR-ile.

Saluri sõnul võtab terviseamet seisukoha ja reageerib koostöös teiste ametkondadega alati, kui tegemist on inimese elu ja tervist ohustada võivate toimingute ja toodetega. “Aga arvestada tuleb ka sellega, et me elame demokraatlikus riigis. Igaühel on õigus teha oma valikuid ja vastutada nende eest.”

Pärast seda, kui ERR avaldas artikli “Eneseabi ja esoteerikaga tegelevad ettevõtted teenivad kuuekohalist kasumit”, pöördus ajakirjaniku poole lugeja, kes rääkis, kuidas tema sõber läks oma seljapõletikku ravima tuttava “uhuu-arsti” juurde, kes andis tollele “suhkruterakesi”, mille peale sõbral olevat “momentaalselt” paremaks läinud.

Kuidas kommenteerida seda, kui räägime terviseohtlike toodete ja teenuste kõrval ka inimeste terviseohtlikust käitumisest? “Kui inimene sai abi terakestest, siis ei saa seda pahaks panna ei terakeste pakkujale ega neid tarvitanud inimesele, eeldusel, et tegemist oli terakeste tarvitaja vaba tahtega,” ütles Saluri. Alternatiivmeditsiin on tema sõnul lai mõiste.

Saluri märkis, et nimetatud „posijad“ ei ole reeglina tervishoiuteenuse osutajad, mistõttu terviseamet ei saagi alati samme võtta. “Juhul kui nad seda väidavad, kas end või oma teenust nõnda reklaamides, siis see on lubamatu tegevus, millele terviseamet reageerib koheselt, kui selline info meieni jõuab.”

Kuigi võiks arvata, et antud teema puhul on kommenteerimise koht ka ravimiametil, sest ravimid peavad enne turustamist saama loa ja nende toime (farmakoloogiline, immunoloogiline või metaboolne) peab olema tõendatud, tuleb siinkohal mängu mõistete defineerimise kõrge täpsus.

“Tervistavate väidete omistamine ei tee tootest – sõnumid, kivid või muu – veel ravimit või meditsiiniseadet. See on tarbijakaitse küsimus, kui tootel väidetakse olevat omadusi, mida sel pole,” selgitas ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.”

Lihtsalt lubaduse eest tervendada vastutusele võtta ei saa

Tarbijakaitseametisse jõuavad aeg-ajalt toodete tõendamata omadustega seotud pöördumised, nagu märkis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. “Aga tarbijavaidluste komisjoni ei ole need jõudnud, sest on tarbijate poolt tagasi võetud.”

Tarbijakaitseametil on pädevus olukordades, kui lubatakse konkreetseid raviomadusi ja kasutatakse raviväiteid. Eksitavaks ja keelatud kauplemisvõtteks ja reklaamiks loetakse tõele mittevastava väite esitamist, et kaup või teenus ravib haigusi, talitushäireid või väärarendeid. Seega ei saa siinkohal vastutusele võtta lihtsalt ebamäärase lubaduse eest “tervendada”.

“Kui öeldakse, et „kristallkuul on hea sinu hingele“, „ennustame kaartidega“ või „tule koolitusele, kus aitame sul elus uue lehekülje keerata“ ei ole see ameti pädevusse kuuluv. Kui öeldakse, et kristallkuul ravib vähist terveks, siis see oleks eksitav kauplemisvõte,” selgitas Turetski.

Kuigi tarbijakaitseamet on sellistele uskumatutele pakkumistele ja võimalikule petta saamisele viimastel aastatel kampaaniatega – näiteks “Liiga hea, et olla tõsi“ – just tarbijate tähelepanu pööranud, taandub kõik lõpuks ikkagi üksikisikule. “Paraku on aga nii, et inimese usk ja veendumus on iga inimese enda otsustada, nii nagu ka iga tehingu tegemine,” nentis Turetski.

Võiks arvata, et eespool käsitletud toodete ja teenustele on soodsa pinnase loonud Eestis telekanal TV3, mis on olnud altis konkurentidest enam näitama kõiksuguseid para- ja pseudoteadustega seotud saateid. Millisel hetkel võiks siin tarbijakaitse vahele astuda, kui üldse?

“Tsensuuri teatavasti Eestis ei ole ja sõnavabaduse piiramine on samamoodi välistus, mis tähendabki, et igal reklaamikandjal ja telekanalil on südametunnistuse küsimus, mida ja millisel kujul ta avaldab ja näitab,” märkis Turetski.

Riik ei hoia, aga ka ei keela

Saluri väitis, et mõned piiripealsed tegevused – aroomterapeut, Eesti loodusterapeut, Hiina loodusterapeut, holistilise regressiooni terapeut, homöopaat, refleksoloog, Shiatsu terapeut, Tai loodusterapeut, Tiibeti loodusterapeut – on Eestis täiesti lubatud, viidates kutsestandardite olemasolule. Tegelikult päris nii seda mõista ei saa, sest kutsestandardite eesmärk on teine.

“Jah, selles infos on tõesti tõde kaduma läinud,” märkis sihtasutuse Kutsekoda koordinaator Salome Virkus. “Kutsestandardi olemasolu ei luba ega keela ühegi ameti pidamist – väga paljudel levinud ametitel ei ole kutsestandardeid. Kutsestandardi koostamise fakt iseenesest ei tekita regulatsiooni ega ole käsitletav tegevusloana, vaid annab valdkonna esindajatele võimaluse oma elukutse struktureeritult ära kirjeldada.”

Täiendmeditsiiniga seotud ametialadel töötamiseks ei ole üldse nõutud tegevusloa ega kutsetunnistuse taotlemine, seega ei ole tegemist reguleeritud kutsetega. “Täiendmeditsiini valdkonna teenuste osutamine ei ole mitte ühegi seadusega keelatud, seega oleks need lubatud ka ilma kutsestandardi olemasoluta,” märkis Virkus.

ERR-i küsimusele, miks sellised piiripealsed kutsealad ei ole Eestis reguleeritud, vastas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Liis Reiter eeskõnelejatega sarnaselt.

“Rahvatervise seisukohast lähtudes on peamine, et need ettevõtmised ei oleks inimeste tervisele ohtlikud. Sellisel juhul ei ole ka alust nende osutamist keelata või piirata. Lisaks kohaldub kõigile neile teenustele tarbijakaitseseadus, mis sätestab väga üldiselt, et kõik tarbijale osutatavad teenused peavad olema inimese tervisele ohutud.“

Samamoodi ei kontrolli ega ei esita haridus- ja teadusministeerium nõudeid selliste “tervendust” või “tervendajate” oskusi lubavate koolituste sisule, sest need ei ole reguleeritud, ei kuulu tasemekoolituse alla ja neid ei rahasta riik. Täienduskoolituste registri funktsioon on eelkõige informatiivne.

“Täienduskoolituste registreerimise süsteem on suunatud sellele, et info koolitajate-koolituste kohta oleks avalikustatud koolitajate kodulehekülgedel, et inimesed saaksid ise otsustada nende koolituste üle,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Tarmu Kurm.

Lõpuks vastutab ikkagi tarbija

Seega on lõpuks vastutus ikkagi toote või teenuse ostjal. Saluri sõnul tuletab ka terviseamet tarbijakaitseameti kõrval igal sammul inimestele meelde, et teenuste tarbimisel ja toodete ostmisel tuleb teha teadlikke otsuseid. “Teenuse saaja või kauba ostja peaks võtma endale aega tausta uurimiseks ja asjatundjatega nõupidamiseks.”

Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiutöötajate registrisse kantud tervishoiuteenuse osutajate üle. “Kui inimesele pakutavat teenust nimetab pakkuja tervishoiuteenuseks, siis saab igaüks kontrollida, kas teenuse pakkujal on teenuse osutamiseks luba ja kas pakkuja ise on tervishoiuteenuseosutajate registrist leitav.”

Terviseameti eestvedamisel on moodustatud ka töörühm piiripealsete toodete määratlemiseks, kuhu kuuluvad tarbijakaitseameti, põllumajandusameti, ravimiameti ja veterinaar- ja toiduameti esindajad. Viimati peatas terviseamet fütotampoonide müügi, kuna tootjal ei õnnestunud toote ohutust tõendada. Aga lõpuks kaitseb iga tarbija end kahtlaste toodete ja teenuste eest ise.

“Kui on tegemist uue ja paljulubava tootega, siis isegi kui tegemist on kalli asjaga, langetab ostuotsuse iga inimene ise. Kui on kahtlusi, siis küsib ja uurib.” Esmalt võiks Saluri sõnul uurida oma arstilt, aga võib pöörduda ka terviseameti poole. “Kui täiskasvanud inimene tahab ikkagi pakutavaid ahvatlusi enese peal testida, siis otse ja kõike keelata kahjuks ei ole võimalik.”



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: