Rene Kundla: valitsusparteide heakskiit võimaldab tallata riigikeelel ({{commentsTotal}})

Narva 2017. aasta augustis.
Narva 2017. aasta augustis. Autor/allikas: Georg Kõrre / Postimees / Scanpix

Keeleinspektsioon on juhtinud aeg-ajalt tähelepanu sellele, et Sillamäe ja Narva volikogu rikuvad seadust, kuna nende koosolekud toimuvad valdavalt vene keeles. Probleemi juured on tegelikult sügavamal. Teemat kommenteerib Rene Kundla.

Veel 26 aastat pärast Eesti taasiseisvumist on meie kodumaa mõne omavalitsuse volikogu põhiline töökeel vene keel, sest saadikud ei suuda vajalikul määral mõelda ja öelda riigikeeles.

Pooliku seaduste tundmisega volikogu liikmed on end kaitsnud keeleseaduse paragrahviga 11, mis lubab omavalitsuses, kus enamiku püsielanike keel ei ole eesti keel, kasutada lisaks eesti keelele enamiku püsielanike keelt. Samas jäetakse tähelepanuta, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ehk KOKSi paragrahvi 41 teine lõige ütleb üheselt, et volikogu istungid peavad toimuma eesti keeles.

Keeleseaduse sellekohasele paragrahvile viidatuna lubab KOKS vajaduse korral tagada osalise või täieliku tõlke vähemusrahvuse keelde. Seega – volikogus esinedes peab rahvasaadik suutma esindada oma valijaid eesti keeles.

Umbkeelne rahvasaadik peab endale aru andma, et oma käitumisega annab ta valijatele märku, et Eestis saab omavalitsuse volikogudes otsuseid teha ka riigikeelt mõistmata. Ja selline sõnum on rahvasaadiku poolt pahatahtlik. Volikokku saamise ambitsiooniga Eesti seadusi austav inimene peab enne enda kandidaadiks seadmist riigikeele omandama.

Tõele au andes on veelgi hullem, kui võimul olev volikogu liige, kes eesti keelt ei valda, kuulub eestikeelsesse volikogu komisjoni. Koosoleku ajal ta heal juhul mediteerib, halvemal juhul vegeteerib. Koosoleku lõppfaasis võtab selline frukt oma emakeeles sõna. Ja nii võibki juhtuda, et kuigi vaidluste käigus on jõutud juba üksmeelele, hakkab seni vait olnud rahvasaadik raiskama teiste aega sellega, et toob välja juba selgeks saanud probleemi tõlkevariandi. Halvemal juhul hakkab ta võimul olemisest lähtuvalt peale suruma oma lahendust. Tulemus on palju raisatud aega ja segadust.

Probleemi sügavus peitub meie suurparteide peakontorites (nii Narvas kui ka Sillamäel kuuluvad volikogusse Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjades sinna valitud inimesed), kel pahatihti pole sügavamat huvi selle vastu, mida kohalikud rakukesed korraldavad. Ning seni kuni isegi riigis võimul olevate parteide juhid kiidavad vaikides heaks selle, et nende värvides sobivad rahvast esindama inimesed, kes riigikeelt ei oska, ei muutu midagi. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: