Ministeerium ei loobu Sitsi süstlavahetuspunkti rajamisest ({{commentsTotal}})

{{1504084500000 | amCalendar}}

Süstlavahetuspunkt aitab Sitsi asumit turvalisemaks muuta, mistõttu jätkavad sotsiaalministeerium ja tervise arengu instituut süstlavahetuspunkti avamise ettevalmistustega Põhja-Tallinnas.

„Arvestades uute HIV nakatumisjuhtude ja üledoosist põhjustatud surmade arvu kasvu, on vajadus kahjude vähendamise keskuste rajamise järele ilmselge. See ei saa paikneda kusagil mujal kui kohas, kus on probleem," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Jesse märkis, et kohalike elanike mure turvalisuse pärast on mõistetav, kuid senine kogemus näitab, et kahjude vähendamise keskuse rajamine aitab piirkonnas turvalisust luua – paigaldatakse uued turvakaamerad, keskuse töötajad koristavad maast süstlaid, sõltlased saavad abi, neil aidatakse suunduda ravile ja pöörduda tagasi tavaellu.

Põhja-Tallinna linnaosas elab või viibib ligi 33 protsenti kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 1800 süstijat, neist hinnanguliselt 23 protsenti Kopli, Sitsi, Karjamaa ja Pelguranna asumis.

"Seega ei ole tegemist uue narkomaanide kogunemise koha loomisega, vaid keskus luuakse kohta, kus juba praegu on keskmisest oluliselt rohkem süstijaid," rõhutas Jesse.

Vaata pressibriifingut:

Jesse: narkomaania ja HIV paisusid nii suureks teadmatuse tõttu

Eesti narkomaania ja HI-viiruse leviku probleemide üheks põhjuseks võib pidada 1990ndate keskpaiga teadmatust ning pädeva ja veenva eestkõneleja puudumist, ütles Jesse.

"Ma kindlasti ei anna hinnangut erakondadele, sest tol hetkel see ei jõudnudki poliitiliseks - et poliitikud oleksid teinud neid valikuid. Arutelu sotsiaalministeeriumi koosolekuruumides toimus rohkem spetsialistide tasemel, kus olid narkoloogid, psühholoogid, väliseksperdid, mõne teise eriala inimesed," ütles Jesse pressikonverentsil.

"Kahjude vähendamise teemat poliitilise tasemele ei viidudki. 1990ndate keskel käis vaidlus selle üle, kas meil on narkomaania ja mida peaks tegema ja mida on eetiline teha," rääkis Jesse.

Kuigi rahvusvaheline kogemus, mida teha süstivate narkomaanidega, oli sel ajal juba olemas, siis sotsiaalministeeriumis alles vaieldi ja arutati selle üle, kirjeldas Jesse, kes ka ise sel ajal ministeeriumis, kuid teises valdkonnas, töötas. Samas 1999. aastal tõusis Eesti Euroopas HIV epideemia levikult esikohale, kus püsib tänini, lisas asekantsler.

"Selle otsesed, valusad ja kallid tagajärjed on tunda meile kõigile. Kasutame iga aasta umbes 15 miljonit eurot HIV-positiivsete inimeste viiruskoormuse all hoidmiseks," selgitas Jesse. Tema sõnul ei saa olla küsimus, kas HIV-positiivsed peaksid ravi saama, vaid see on kõigi inimeste huvides, et viirusekandjaid ravitaks.

Eestis käivitus põhjalikum narkomaania-vastase tegevuse programm 2013. aastal, suuresti välisraha toel, kui nelja aasta peale eraldati 10 miljonit dollarit.

Sellest ajast narkokahjude kontrolli töö toetunud kolmele suunale: ennetus ja laiem selgitustöö uimastite teemal, kahjude vähendamine ning kolmandaks narkomaanide ravi.

"Kindalasti oleks saanud teha nende aastate jooksul rohkem ja paremini. Aga oluline mõista ühiskonna tasandil, et see tegevus oluline ja vajalik. Meie ühiskondlik mõistmine on muutunud – oleme mõistvamad, hoolivamad ka sõltlaste suhtes," rääkis sotsiaalministeeriumi asekantsler.

"Kuid see mõistmine mureneb, kui [kahjude vähendamise] teenuseid planeeritakse meie enda elukoha lähedale. Täna me selles olukorras Põhja-Tallinnas oleme," lisas Jesse Sitsi tänavale kavandatava süstlavahetuspunkti rajamise vastu vallandunud protestidele viidates.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR, BNS



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: