Fotod: Sitsi tänava elanikud avaldasid meelt süstlavahetuspunkti vastu ({{commentsTotal}})

{{1504098480000 | amCalendar}}

Sitsi 28 kortermaja elanikud avaldasid kolmapäeval sotsiaalministeeriumi ees meelt plaani vastu rajada nende majja süstlavahetuspunkt.

Meeleavaldajad nõudsid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskilt sekkumist ning süstalavahetuspunkti avamise plaani peatamist.

Sitsi 28 elanike hinnangul on elumaja esimene korrus ja hoov vale koht süstlavahetuse ja narkomaanidele mõeldud keskuse jaoks.

"Oleme pettunud sotsiaalministeeriumi ja tervise arengu instituudi (TAI) ametnike ignorantses ja ülbes käitumises. Valetamine, vassimine ja teerullitaktika kasutamine peab lõppema. Leiame, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peab oma alluvaid korrale kutsuma ja andma neile korralduse ebaseaduslik tegevus Sitsi 28 kaubanduspinnal lõpetada ning alustama läbirääkimisi linnaga ja kohaliku kogukonnaga alternatiivse ning mõistliku lahenduse leidmiseks," teatasid meeleavaldajad.

Sitsi 28 korterelamu lähedal asub ka Kopli noortemaja. Kohalikud elanikud ongi eelkõige mures laste pärast ning lubavad TAI ja sotsiaalministeeriumi kavandatava keskuse pärast kohtusse kaevata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie maja läheduses ja meie majas elab palju lapsi, noorperesid. See punkt häirib elanike turvalisust. Maja läheduses on Kopli noortemaja ja õhtuti lapsed lähevad ise noortemajja ja kohtavad tänaval narkomaane, kes sinna tulevad," rääkis KÜ Sitsi 28 esimees Dmitri Griškun.

"Meie lapsevanemad on meile juba öelnud, et nad ei julge oma lapsi enam meie huvikooli saata. Hirme, mis on tekkinud sellega seoses, ei ole maandatud, nendest ei ole selget ülevaadet," tõdes Tallinna Kopli noortemaja õppealajuhataja Milvi Israel.

Ministeerium kinnitas kolmapäeval, et ei loobu Sitsi süstlavahetuspunkti rajamisest. Ministeeriumi hinnangul aitab süstlavahetuspunkt Sitsi asumit turvalisemaks muuta, mistõttu jätkab koos TAI-ga selle avamise ettevalmistusi Põhja-Tallinnas.

TAI direktori Annika Veimeri sõnul ei olnud elumaja nende esimene eelistus, kuid hetkel alternatiivseid võimalusi ei ole. Sobivat kohta on Põhja-Tallinnas otsitud alates eelmise aasta lõpust. Kaaluti 12 erineva asupaiga vahel, kuid Sitsi 28 on Veimeri sõnul hetkel ainus sobivate ruumidega koht, mida ka omanik on nõus välja rentima.

Kohalike elanikega arutati turvalisuse küsimusi viimati 15. augustil.

"Selgitasime erinevaid lahendusi, mida me pakume turvalisuse tagamiseks, sealhulgas kaamerate paigaldamine, missuguse nurga all kaamerad territooriumi valvavad. Rääkisime ka sellest, kuidas piirata klientide keskusesse liikumise teed. Samuti on meil Convictusega kokku lepitud, et piirkonda hakatakse koristama. Algusetapis on ka mehitatud valve," selgitas Veimer.

Uue kahjude vähendamise keskuse teenusepakkuja on MTÜ Convictus. Esialgu hakkab seal kaks korda nädalas kahe tunni jooksul tööle süstlavahetuspunkt, kuid hiljem lisanduvad ka teised teenused.

"Selle keskuse peamine eesmärk on vere teel levivate nakkuste ennetamine, nagu HIV ning C- ja B-hepatiit. Samuti klientide motiveerimine ravile - metadoonasendusravile ja pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele, mida pakutakse Sillamäel ja Viljandis," rääkis Veimer.

TAI andmetel on Eestis praegu hinnanguliselt üheksa kuni kümme tuhat narkootikume süstivat inimest, neist umbes kuus tuhat elab Tallinnas.

Tallinnas on hetkel avatud kaks statsionaarset keskust. Lisaks Sitsi 28 avatavale keskusele alustatakse sel aastal ettevalmistusi keskuse rajamiseks Lasnamäele. Tulevikus on plaanis veel Mustamäe, Tondi, Männiku ja Õismäe keskus. Kokku on Eestis 15 statsionaarset keskust ja 22 kohta väljitöö võimalusega.

Toimetaja: Merili Nael, Gerli Nõmm



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: