Reps: haldusreformiga tekivad tõsised arutelud koolide arvu üle ({{commentsTotal}})

Kuigi üldhariduskoolide õpilaste arv jätkab veel mõni aasta kasvamist, hakkavad esimesed klassid juba järgmisest aastast taas kahanema, tõdes haridusminister Mailis Reps. Haldusreformiga tekkivates uutes suurvaldades tekib tema sõnul aga tõsine arutelu, kui palju koole nelja aasta jooksul Eestis alles jääb.

Kui tänavu läheb üldhariduskooli 147 tuhat last ja 2021. aastaks jõuab see arv 153 tuhande juurde, siis pikemas vaates prognoosib haridusministeerium õpilaste arvu n-ö lauget vähenemist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimese klassi astuvate laste arv on juba saavutanud lae ning nii istub nelja aasta pärast esimest korda koolipinki tänavuse 15 tuhande asemel 14 tuhat last.

"Harjumaa jätkuvalt kasvab. Tallinn, Tartu pigem kasvab ja Tartu ümbrus ka natuke. Ülejäänud piirkonnad kahjuks kahanevad ja kahanevad üsna kiiresti," tõdes minister.

Praegu on Eestis 530 üldhariduskooli. Tänavusest aastast pole gümnaasiumiastet Varstu, Haljala, Taebla ja Puhja koolis. Seitsmendat kuni üheksandat klassi ei avata Misso ja Kodila põhikoolis. Tegevuse lõetavad Sõmerpalu ja Vatla põhikoolid.

"Kui me vaatame haldusreformi, siis on selge, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb kindlasti väga tõsiseid arutelusid, mitu kooli ühele haldusterritooriumile jääb," ütles Reps.

Eesti maapiirkondades jääb gümnaasiumiastme õpilaste vähenemise tõttu õpetamise raskus põhikooli kanda.

"Põhisuund on selline - algkool võimalikult kodule lähedale, põhikool võiks juba olla natuke kaugemal ja gümnaasiumitega liigume maakonnakeskuste suunas," selgitas haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.

Õpetajate osas on Repsi sõnul Eesti olukord väga erinev. Kui näiteks 43 protsenti õpetajatest töötab osakoormusega, siis suurtes koolides on samal ajal puudus aineõpetajatest. Ka kolmapäeval ministrit võõrustanud Konstantin Pätsi vabaõhukool vajaks õpetajaid juurde.

"Ametikohad ei ole kõik täidetud, aga me oleme valmis teele minema, nii et koormused muutuvad. Osadel on ikka palju tunde, eks Tallinn on ikka samasugune. Tallinnas on ka ju väga palju koole, kes kõik soovivad õpetajaid," rääkis kooli direktor Erle Põiklik.

Õpetajaid motiveeritakse palgatõusuga, vähemalt kuni veerandi võrra tõuseb lasteaiaõpetajate siiani väga madal palk. Lapsi peaks õppima motiveerima aga õppeaastasse lisanduv viies vaheaeg.

Toimetaja: Merili Nael



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: