Vene saatkond kritiseeris ajakirjanike akrediteeringuta jätmist ({{commentsTotal}})

Rossija Sevodnja.
Rossija Sevodnja. Autor/allikas: Scanpix/RIA Novosti/Igor Russak

Venemaa saatkond Tallinnas kritiseeris teravalt Eesti ametivõimude otsust jätta akrediteeringuta Rossija Sevodnja töötajad, saatkonna hinnangul näitab see, et sõnavabadus Eestis on valikuline.

"Eesti riigi võitlus Venemaa massiteabevahendite vastu ületab juba igasugused mõeldavad piirid," seisab Venemaa saatkonna avalduses. "Sarnaseid näiteid on arvukalt. Viimane selles reas oli [Eesti ametivõimude] otsus mitte anda Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringut 7. -8. septembril Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele."

Saatkonna hinnangul õõnestab sarnane Venemaa ajakirjanike õiguste rikkumine Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu usaldusväärsust.

Arvestades asjaolu, et organisatsioon Piirideta Reporterid paigutas tänavu Eesti maailma 180 riigi seas ajakirjandusvabaduselt 12. kohale, on Eesti ametivõimude käitumine eriti hämmastav ja silmakirjalik, seisab avalduses. Saatkond avaldas arusaamatust, kuidas Vene massiteabevahendite tagakiusamine ja nende tegevuse piiramine läheb kokku Piirideta Reporterite väärtuste ja põhimõtetega.

Saatkond tsiteeris avalduses prantsuse valgustusajastu filosoofi Voltaire'i ütlust: "Ma ei ole nõus Teie seisukohaga, aga oleksin valmis surema Teie õiguse eest seda väljendada", ning teatas, et Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringuta jätmine näitab, et sõnavabadus Eestis on valikuline.

Eesti keeldus andmast akrediteeringut Venemaa valitsuse juhitava propagandakanali Rossija Sevodnja töötajatele, kes soovisid tulla septembri alguses Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele.

"Eesti ametiasutused jätavad endale õiguse mitte akrediteerida ega käsitleda meediaväljaannetena kanaleid - Rossija Sevodnja kontserni kanalid -, mille toimetused ei ole sõltumatud ja mis ei järgi head ajakirjandustava. Sama põhimõte kehtib ka Eestis läbiviidavate eesistumisürituste puhul," ütles Eesti eesistumismeeskonna pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

"Eesti jaoks on meediavabadus väga oluline väärtus, mida kinnitab kõrge 12. koht Maailma pressivabaduse indeksi 80 riigi seas. Teeme igakülgset koostööd väljaannete ja ajakirjanikega sealhulgas ka Venemaalt, kes lähtuvad oma töös sõltumatu ajakirjanduse põhimõtetest ja väärtushinnangutest. Samas oleme vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja –propaganda edendamisele," lisas eesistumisemeeskonna esindaja.

Vene välisministeerium avaldas teisipäeval "hämmeldust" Eesti otsuse üle mitte anda "rahvusvahelise infoagentuuri (MIA) Rossija Sevodnja" töötajatele akrediteeringut Euroopa Liidu välisministrite 7.-8. septembri kohtumise kajastamiseks Tallinnas.

MIA Rossija Sevodnja moodustati 2013. aasta Vene presidendi Vladimir Putini korraldusega senise uudisteagentuuri RIA Novosti baasil, mis sama otsusega likvideeriti. Uus agentuur allub otse valitsusele ning selle peadirektoriks nimetati Venemaa ja Putini-meelsete esipropagandistiks peetav telesaatejuht Dmitri Kiseljov, kes määras peatoimetajaks Margarita Simonjani. Simonjan on samal ajal ka Vene propagandat edastava ingliskeelse telekanali RT peatoimetaja. 2014. aasta käivitas agentuur multimeediaplatvormi Sputnik, mida peetakse samuti Vene propaganda tööriistaks.

Peaminister Jüri Ratas on lubanud, et Eesti valitsuse liikmed Sputnikule intervjuusid ei anna.

Allikas: BNS



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: